Tartu plaanib Koidula ja Jannseni mälestusmärki

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lydia Koidula tähistanuks täna oma 175. sünnipäeva.
Lydia Koidula tähistanuks täna oma 175. sünnipäeva. Foto: Repro

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks oleks sobilik rajada mälestusmärk Lydia Koidula ja Johann Voldemar Jannseni auks, leidis Tartu linnavalitsus ja on asunud ette valmistama konkursi tingimusi kavandi saamiseks.

«Tuleb paarismonument, tõepoolest oleme otsustanud, et kuulutame konkursi välja, rajamise aasta oleks 2017. See oleks kindlasti üks oluline sündmus Eesti Vabariik 100 tähistamisel,» ütles Tartu linnapea Urmas Klaas.

Tartu abilinnapea Jarno Laur sõnas, et Koidula ja Jannseni pärandi jäädvustamiseks ja tähistamiseks linnaruumis on linnal olnud juba mõnda aega plaanis välja kuulutada ideevõistlus. Sellist monumenti on linnapea lubanud ka Vanemuise seltsi aastakoosolekul ja võistluse ettevalmistus käib.

Seni kõige keerukam on olnud valida kohta, kus see kaksikskulptuur võiks asuda. Esialgu räägiti pigem laulupeomuuseumi pargi nõlvast, kuid nüüd on see mõte kõrvale jäetud.

«Tahaksime seda tuua linna prominentsemale kohale,» ütles Laur. «Praegu on kohaks pakkuda vana Bellevue hotelli asukoht Ülejõe pargis. Nõnda, et Kaarsillalt tulijale avaneb ühel pool 100 000. tartlase monument ja teisel pool Koidula ja Jannsen.»

«See on silmapaistev koht, mis peaks vastama neil inimestel olnud rollile,» lisas Laur. «See on Emajõe ääres –  Koidula kui Emajõe ööbik ja kogu see teema. Kui vaatasime teisi võimalusi, siis aktiivses linnaruumis neid väga palju ei ole.»

Jannsen oli koolmeister ja ajakirjanik, Eesti rahvusliku liikumise suurkuju 19. sajandil, Koidula tema tütar, luuletaja, kelle salme teab peast iga eestlane.

Laur kommenteeris veel, et Ülejõe pargi see osa on plaanis jätta hoonestamata, samas on seal juba Treffneri monument.

«See oleks koht, kus mälestusmärk pääseks piisavalt mõjule, oleks aktiivses linnaruumis ja juhataks Eesti Rahva Muuseumi poole,» sõnas Klaas. «See on otseteel kesklinnast ERMi poole Roosi tänava kaudu.»

Mis monument maksma võiks minna, pole veel teada, esmalt on vaja valida kavand.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles