Täna tähistas Tartu ülikool rahvusülikooli 96. aastapäeva aktusega, kus kirjanik Arvo Valtonile anti üle Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhind. Enne seda nimetati samal aktusel audoktoriks Briti Columbia ülikooli professor Thomas Salumets ning Florida Atlandi ülikooli ja Maastrichti ülikooli professor Mark F. Peterson. Ühtlasi promoveeriti 112 doktorit.
Hingestatud rahvuslane ja hõimurahvaste hoidja Arvo Valton on Tartu ülikooli teatel erakordselt viljakas ja omanäoline autor, kelle loomingus on ligi 70 originaalteost ja arvukalt tõlkeraamatuid. Ta oli eesti kirjanduse proosauuenduse võtmefiguur juba 1960. ja 1970. aastatel. Teda on peetud eesti kirjanduses juhtivaks novellimeistriks, kuid sama tähelepanuväärsed on tema romaanid ja miniatuurid.
Valtoni tekstid on olnud kompromissitult eestimeelsed, millega ta teenis nõukogude ajal ära kirjandusliku dissidendi kuulsuse. Tema tekste on tõlgitud üle 40 võõrkeelde. Mullu jõudis lõpule tema kogutud teoste väljaandmine 24 köites.
«Kultuurikangelasena kuulub Arvo Valton vägilaste hulka. Ta väärib rahvusmõtte sümboolset kapitali lausa mitmes mõttes, ent arusaadavalt ennekõike rahvuskultuuri loojana,» sõnas Rahvusmõtte auhinna komisjoni liige, Tartu ülikooli eesti kirjanduse professor Arne Merilai.
Eesti filmikunstiski on tema panus tähelepanuväärne. «Mis on veel tänapäeva eestlase ühisteadvust tugevamini mõjutanud kui mitte Eesti parim film läbi aegade «Viimne reliikvia», mille stsenarist ta teatavasti oli,» märkis Merilai.
Rahvusmõtte auhinna komisjon hindas eriliselt Arvo Valtoni hõimurahvaste heaks tehtud tööd: soome-ugri rahvaste kirjanduse tõlkimisel ja tutvustamisel, soome-ugri rahvaste kirjanduselu elavdamisel, soome-ugri kirjarahva innustamisel emakeelse kirjasõna väärtustamiseks, arendamiseks ja hoidmiseks. «Valtonist on kujunenud soome-ugri hõimuliikumise süda. Ta toimetab kakskeelseid sarju, mis tutvustavad soome-ugrilaste luulet ja proosat, nii eeposte katseid kui ka tänaseid mõtteid. See säilitab väikerahvaste vaimu ja turgutab nende ohustatud eneseteadvust,» ütles Merilai.
Rahvusmõtte auhinda annab Tartu ülikool välja 2004. aastast. Sellega tunnustatakse inimest, kelle looming on silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Laureaadid on saanud auhinnaks Ilmamaa kirjastuse sarja «Eesti mõttelugu» köited ja kunstniku taiese.
Rahvusmõtte auhinna on varem saanud: 2004 Ilmar Talve, 2005 Veljo Tormis, 2006 Endel Lippmaa, 2007 Kaljo Põllu, 2008 Ain Kaalep, 2009 Ants Viires, 2010 Mats Traat, 2011 Vello Salo, 2012 Arvo Kruusement, 2013 Anu Raud ja mullu Toomas Paul.