Suure osa oma elust Ulila turbarabas rasket füüsilist tööd teinud ja oma kolmele lapsele kõrghariduse võimaldanud Maria Kolk sai kadripäeval 105-aastaseks. Suur pidu oli eile Võrus.
Ulilas töötanud vapper naine Maria Kolk sai 105
29. november 2015, 17:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrus, oma noorema tütre Laine Pirni juures elab Maria Kolk juba viimased kümmekond aastat. Maria Kolgil on poeg ja kaks tütart ning seitse lapselast ja seitse lapselapselast. Kõik olid laupäeval kohal, vaid üks lapselapselaps ei saanud peolauda tulla.
Maria Kolgi poeg, Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna emeriitdotsent Enno Kolk rääkis oma emast kui lihtsa ja raske töö tegijast, kellele kõige tähtsam on olnud see, et ta lapsed hea hariduse saaksid.
«Kõigi meie kolme kõrgkooli saatmine ei saanud just kerge olla,» märkis ta.
Enno Kolgi õde Ellen Kolk on kunstikõrgharidusega skulptor ja teine õde Laine Pirn Eesti Põllumajanduse Akadeemia lõpetanud piimandusala spetsialist, kes töötas aastaid Võru piimakombinaadis.
Maria Kolk abiellus juba enne sõda ning perre sündisid lapsed. Kolmas laps oma isa Eduard Kolki enam ei mäleta, sest 1944. aastal mobiliseeriti isa saksa sõjaväkke, kust ta tagasi ei tulnud. Maria Kolk elas sel ajal ämma-äia talus Rõngus.
Pärast sõja lõppu tuli ta lastega tagasi kodutallu Ulila külje alla Ridakülasse, kus vanemate abi ja väikese maalapiga püüti perel hing sees hoida.
Kuid peale kartulite ja juurviljade oli ka raha tarvis ning Maria Kolk läks Ulila turbarabasse lihttööliseks, hiljem sai tast seal brigadir ning enne pensionile minekut töötas ta koristajana.
Lastel läks koolis hästi. Mõnikord oli aga puudus nii suur, et laste vanaema olla ütelnud, et võtku Maria lapsed koolist ära, las hakkavad tööle, on kõigil kergem. Kuid Maria Kolk ei muutnud meelt, ta soovis lastele kõige paremat haridust ja sellest eesmärgist pidas ta kinni
Maria Kolgi elu suurest tähtpäevast teatas eelmisel nädalal toimetusele Ellen Karelson, kes on samuti terve oma elu Puhja vallas Ulila külje all elanud.
«Me käisime palju läbi ning kui vaja, siis aitasime üksteist,» rääkis ta ning lisas, et kuigi Maria Kolk ei ole enam Puhja valla elanik, mäletavad vanemad inimesed teda hästi ning tublimat naist on raske leida.
Ellen Karelson rääkis veel, et kuigi inimesed on mõnikord arvanud, et see Ulila kant seal rabade vahel on üks hirmus koht, kus liigub palju haigusi, siis tegelikult on vastupidi – just seal elavad inimesed kõrge vanuseni. Nii elas ka Ellen Karelsoni isa Eduard Ilves 104. aastaseks, lahkudes 2003. aastal.
«Minu isa oli Maria Kolgist 11 aastat vanem, ja ma mäletan, kuidas Maria Kolk minu isa 100. sünnipäeval imestas, et kuidas on võimalik nii vanaks elada. Nüüd on ta ise 105!»