Jarno Laur on hiljuti mitmel pool sõna võtnud ja rünnanud meie rohujuurekampaaniat parkide säilimise nimel. Peamise argumendina on ta kasutanud kontekstist rebitud – ja lähemal vaatlusel ka ekslikke – arve. Abilinnapea teostas oma Tartu Postimehes (paberversioonis – toim) ilmunud arvamusloos «Kuuldused lämbumisest on tugevasti liialdatud» tehteid, kus Tartu kesklinna parkide pindala oli 10 ha võrra kärbitud.
Meelis Kaldalu: ultimaatum parkidele tagasi lükatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda võiks ehk pidada lihtsalt oskamatuks kalkuleerimiseks, kui poleks veel teist kallutatusele viitavat asjaolu. Nimelt nimetab Laur parkide üldpindalaks hoopis haljasalade üldpindala. Erinevust nende kahe mõiste vahel tema meeskonna jaoks ilmselt ei eksisteeri.
Millest võib tuleneda Lauri teravdatud huvi arvude vastu? Ilmselt on linnavalitsuse tähelepanu tõmmanud meie teravas toonis püstitatud nelja mehe kiri ning sellega seotud petitsioon parkide kaitseks, mis on lühikese ajaga kogunud üle 2300 toetusallkirja.
Oma pöördumises toome välja, et linnavalitsuse seisukohad parkide hävitamise osas on olnud heitlikud ning üldplaneeringu koostamise protsessi vältel oluliselt muutunud. Kinnitamiseks esitatud lõpp-lahendus on puudulik ning avalikkust vaid puht-formaaselt oma sisusse pühendav. Õigupoolest olidki need hoopis meie aktiivi poolt sotsiaalmeediasse tehtud postitused, mis parkide täishoonestamise esimest korda avalikult välja hõikasid. Seni oli ikka räägitud ajaloolise Holmi taastamisest, linna tihendamisest, linnakoe sidustamisest ja millest kõigest veel.
Kohtumisel Tartu linnapeaga tõin ma välja, et Tartu on alati olnud üks Eesti rohelise liikumise siduspunkte. Kui riiklikul tasandil on väljendab umbes 3 % valijaskonnast juba aastaid oma toetust rohelisele mõttelaadile, isegi hoolimata esindatuse puudumisest Riigikogus, siis Tartus on see number ilmselt veel kõrgem. Teema olulisuse rõhutamiseks võib välja tuua, et oleme juba kogunud poole rohkem allkirju, kui samuti teravalt päevakorras olevad Tallinna kalasadama hoonestamise vaidlused.
Selles plaanis ei saa jätta mainimata, et Tartu linnavolikogu esinduslikkus on suuremate häältemagnetite pealinna kolimise tagajärjel oluliselt erodeerunud. Llinnavolikogu praeguse koalitsiooni liikmed esindavad juba kõigest vähem kui 10´000 tartlase mandaati. Ilmselgelt tajub ka Jarno Laur olukorra printsipiaalsust. Kui meie kollektiivse pöördumise toetajate arv selle numbrini küündiks või selle isegi ületaks, oleks linnavalitsus vastakuti juriidika sügavustesse ulatuva legitimatsiooni probleemiga.
Abilinnapea (nagu ka linnapea) närvilisust võib aidata seletada ka tõik, et tema ise eelmistel volikogu valimistel Tartus isegi ei kandideerinud. Laur toodi üldplaneeringu koostamist juhtima Väätsa vallavolikogust. Küsitavusi ei kummuta üheselt ka 2015. aasta Riigikogu valimistel abilinnapea poolt Tartu ringkonnas kogutud 94 häält.
Veel 2013. aastal sõnastas Reformierakonna abilinnapea Raimond Tamm üheselt, et Atlantise kõrval asuvat Holmi parki ei hoonestata. Samal aastal avati pargis eurorahade toel ka Tartu sõpruslinnade rosaarium, mille kooskõlastamisel ei toodud välja ühtegi selle rajamist takistavat asjaolu. Hoopis vastupidi, Holmi, Ülejõe ja Vabaduse puiestee pargistik on vastavalt kehtivale Tartu linna üldplaneeringule osaks Taaralinna identiteedist ja Emajõe rohekoridorist.
Kuigi linnavalitsus esitab kesklinna üldplaneeringu kehtestamist kui viie pika aastaga valmis mälutud otsust, mida ei ole sisuliselt võimalik ümber kujundada, tuleb meil sellele vastu vaielda. Paar aruteluprotsessi alguses kiiruga korraldatud koosistumist ei saa ega võigi asendada asjalikku arutelu nii olulises küsimuses, kui seda on linnakeskme ümberkorraldused 2030. aastani.
Erinevad ametnikud ja osapooled on vestlustes kinnitanud erakordselt komplitseeritud huvide sõlmumist Tartu magusaimate kruntide ümberjagamise küsimusis. Mingil juhul ei saa arutelu toimuva üle lõppenuks lugeda.
Sellesisulise väikese meeldetuletusena oleme laupäeval, 21. novembril korraldamas ka Tartu parkide kaitsepäeva, mille raames ootame kõiki huvilisi hoonestamisotsusest mõjutatud parkisid isiklikult külastama ja koos aru pidama. Võitlus Emajõe parkide säilumise eest kestab edasi.