Täna kell 16 on kõik huvilised oodatud ERMi postimuuseumisse uut väljapanekut uudistama. Näitus võtab kokku Eesti raudtee ajaloo, mille algusest on möödunud 145 aastat.
Täna avatakse raudteepostinäitus «Tossutäkuga mööda Eestimaad»
Välja on pandud raudteeposti templitega kirju, postkaarte jaamahoonetest ning fotosid raudteesildadest, soomusrongidest ja postivagunitest, lisaks veel raudteeliinide kaarte ja sõidudokumente. Näiteks saab teada, mida tähendab apelsiniraudtee, või sedagi, et raudteid oli ka Eesti saartel.
Näituse koostaja Helve Schasmin arvas, et siin on avastamisrõõmu nii väikestele kui suurtele. «Vanematel inimestel võib tekkida äratundmisrõõm, millistes jaamades nad on ise käinud, ja lastele on tehtud väikesed mõistatused,» selgitas ta. Isegi neis paikades, kus rongid enam ei käi ja rööpadki on üles võetud, on paljud jaamahooned veel säilinud.
Eesti raudteekultuur sai alguses 1870. aasta oktoobris, kui avati esimene raudteelõik Paldiski–Narva–Gatšina. Alguses arvati, et rongide tulek midagi muud peale postiveo eriti mõjutama ei hakka, aga tegelikult said inimesed ise lihtsamini liikuma ning tekkis juurde ka töökohti. Postivagunid vahetasid välja seni posti vedanud hobuvankrid.
Postivagun oli iga rongi veduri järel. Raudteejaamades käis nendes postivahetus ja -sorteerimine ning postikimpude sidumine. Tsaariaja lõpus sõitis viiel liinil 10 postivagunit. Eesti vabariigi ajal lisandus uusi raudteid ja postiveoliine. Raudteejaamades oli 128 postiasutust. Teades, et kiri liigub postivaguniga, võis julge südamega saata postkaardi tekstiga: «Tule mulle homme lõunasele rongile jaama vastu.» Raudteepost töötas aastatel 1870–1998.
Peale postimuuseumi enda eksponaatide on väljapanekus neid ka postimuuseumi sõprade seltsilt. Eesti raudtee ajalooga saab tutvuta 8. maini 2016.