Kas arstil on eetiline oma patsienti veenda selles, et ta end kindlasti vaktsineeriks, missugused on vaktsineerimisega seotud riskid ja mis on selle kasu – need on vaid mõned teemad 18. novembril Tartus aset leidval konverentsil.
Konverents vaeb vaktsineerimise kasu ja riske
16. november 2015, 15:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänu vaktsineerimisele on saadud kontrolli alla mitmeid haigusi. Üha rohkem on aga ühiskonnas neid, kelle seisukohad vaktsineerimise kohta on ebakindlad või kahetised ning see pärsib inimeste otsust vaktsineerida end ja oma lapsi enamlevinud haiguste vastu.
«Konverentsi korraldamiseks andis tõuke otsustamatusest lähtuv risk rahvastiku tervisele. Ettekandeid ühendab mõte, et lähtuda tuleb olemasolevast tõendusest,» sõnas Tartu ülikooli rahvatervishoiu lektor Mikk Jürisson.
Vaktsineerimiskõhklus contra ühiskonna huvid
Mikk Jürisson juhib tähelepanu sellele, et nakkushaigused ei kao kuskile, mida näitavad kas või viimasel ajal läänemaailmas esinenud leetrite puhangud.
Samas esineb ta sõnul vaktsineerimiskõhklust ja vaktsineerimisest keeldumist järjest enam. «Põhjuseks on enamasti kahtlused vaktsiinide haigust vältivas mõjus või ohutuses,» kommenteeris ta. «Kindlasti on põhjuseks ka see, et noored lapsevanemad ei ole ise vaktsiinvälditavaid haigusi näinud. Ka puhangute esinemist mujal maades on raske hoomata.»
Iseloomulik on Mikk Jürissoni sõnul seegi, et vaktsineerimisvastased on oma arvamuses äärmiselt kindlad ja tõenduspõhine veenmine üldjuhul eesmärki ei saavuta.
«Kuna inimesel on suveräänne õigus otsustada oma keha üle ning arstid arvestavad patsiendi autonoomiaga, jäävadki osad lapsed vaktsineerimata,» rääkis ta. «Samas on arstid andnud vande ennetada haigusi ja edendada rahva tervist. Seega tuleb meil täna lahti mõtestada küsimus, kus on isiku sõltumatuse ja ühiskonna huvide tasakaal.»
Jürisson lisas, et näiteks Californias leetrite puhangu järgselt vastu võetud uus vaktsiiniseadus astub pika sammu edasi, öeldes sõnaselgelt, et isiklikud veendumused ei saa selles osariigis enam olla vaktsineerimisest keeldumise põhjuseks, ja et riigikoolide õpilasi vabastab vaktsineerimisest ainult meditsiiniline vastunäidustus.
«Õnneks on vaktsineerimise hõlmatus Eestis püsinud seni suhteliselt kõrgel,» ütles Jürisson.
Konverentsil ettekandeid palju
Juttu tuleb veel vaktsineerimisandmete analüüsimisest ja sihipärasest kasutamisest, immuniseerimise infosüsteemist ja vaktsineerimise kulutõhususe hindamisest.
Konverentsi «Vaktsineerimine ja tõenduspõhine rahvatervishoid» korraldab Tartu ülikooli tervishoiuinstituut koostöös Tartu ülikooli peremeditsiinikliiniku, perearstide seltsi, sotsiaalministeeriumi ja Eesti teadusagentuuriga. Ettekandjad on Tartu ülikooli tervishoiukorralduse professor Raul Kiivet, Bari (Itaalia) ülikooli hügieeniprofessor Pier Luigi Lopalco, maailma terviseorganisatsiooni juhtivametnik Melanie Marti, Tartu ülikooli peremeditsiini kliiniku dotsent Marje Oona, sotsiaalministeeriumi asekantsler Ain Aaviksoo, Tartu ülikooli rahvatervishoiu lektor Mikk Jürisson ja perearst Anneli Talvik.
Konverents leiab aset sel kolmapäeval Dorpati konverentsikeskuses, on tasuta ja osa võtma on oodatud perearstid, eriarstid, rahvatervishoiu spetsialistid, tervishoiujuhid, üliõpilased ja kõik huvilised.
Päev kestab kella 11st 16ni. Viimane pooltund jääb aruteludeks.