Et puhastada linnapilti ja kasvatada keskkonnahoidlikkust, plaanib Tartu linn viia praegused erivärvilised pakendikonteinerid tulevikus maa alla.
Pakendikonteinerid kaovad maa alla
9. november 2010, 16:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnamajanduse eest vastutava abilinnapea Margus Hansoni sõnul jätab praeguste pakendikonteinerite väljanägemine kõvasti soovida. «Ka suurte elamute juures olevad metallist kandilised segaolmejäätmete konteinerid näevad välja nagu mingid jubedad sõjamasinad. Need riivavad kõigi elanike silma,» rääkis Hanson.
Tulevikus võiks olukord muutuda ning seetõttu on linn otsustanud koos Pihkvaga osaleda jäätmekäitluse ja pakendiringluse arendamise projektis, mille tulemusena peaks Tartusse paigaldatama 90 maa-alust pakendikonteinerit.
Maa-aluste konteinerite tühjendamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid. Kõige lihtsam on konteineri sees olev suur kott välja tõsta ja kogumisautosse tühjendada. «See, milline on konteineri maapealne osa, on puhtalt tehniline küsimus. On olemas lihtsaid ja standardseid tooteid, aga on ka väga peenelt kujundatud konteinereid,» selgitas Hanson.
Segaolmejäätmete konteinereid on juba mõni Tartu korteriühistu maa alla viinud. Näiteks Kalda tee 14 asuvat süsteemi käis nädalapäevad tagasi vaatamas ka Pihkva delegatsioon. Segajäätmete puhul on maa-alune lahendus hea ka seetõttu, et suvisel ajal on konteineris temperatuur madalam ja jäätmed ei lähe haisema.
Tartu korteriühistute liidu juhataja Anne Valk kiitis linna idee heaks. «Mina olen kahe käega poolt, sest ümbrus saab palju viisakamaks,» lausus Valk. Samas on selliste konteinerite paigaldamine kallis ja paljudel ühistutel jääb see raha tõttu teostamata.
Projekt «Jäätmekäitluse ning pakendiringluse arendamine Tartu linnas ja Pihkva linnas» esitatakse rahastamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi raames. Projekti kogumaksumuse heakskiidu korral summas 5 miljonit krooni kaasfinantseeriks Tartu linn projekti kuni 506 000 krooniga.