Mööblilaki ja õllega said nõukogude naised endale head püsivad soengud

Vanasti keerati rullid pähe õllega. Õlu oli hea fiksaator  ja jättis kena läike. Viis­kümmend aastat Tartus  naistele soenguid teinud  Tiiu Lillestik mäletab seda  aega nagu eilset päeva.

«Ühel hommikul läksime tööle – õlu otsas! Naistest aga ukse taga pikk saba,» meenutab ta. «Palusime siis järjekorrast ühte mammikest, et olgu ta nii hea, mingu toogu poest meile pudel õlut. Mammi läks. Oli tükk aega ära, ei tule ega tule. Lõpuks ilmus ja ütles: «Latsekesed, õlut ei olnud, ma tõin teile veini!»

Mammi oli mõelnud, et juuksuritel on pead haiged ja et nad sellepärast õlut küsivad.