Leebed nõuded tõstsid järsult huvikoolide arvu

Shaté tantsukooli juhataja Krõõt Kiviste asus koos teiste huvikoolide juhtidega võitlema selle nimel, et lapsed saaksid kontrollitud kvaliteediga huviharidust. Eile juhendas ta treeningul oma tantsukooli õpilast Greete-Inessa Soomet. Foto: Margus Ansu

Kaks aastat tagasi muutus erahuvikooli loomine senisest tunduvalt lihtsamaks ja sellest saati on nii Eestis kui Tartus nende koolide arv hüppeliselt suurenenud. Pika ajalooga koolid muretsevad, et huvihariduse kvaliteet hakkab seetõttu kannatama.

Veel paar aastat tagasi oli erahuvikooli loomine pikk ja põhjalik protsess, selle julgesid ette võtta need, kel seljataga piisavalt tegutsemisaastaid ja selge pilt oma eriala õpetamisest.

Näiteks Shaté tantsukool töötas 13 aastat huviklubina, enne kui asuti tegutsema huvikooliks saamise nimel. Kooli juhataja Krõõt Kiviste sõnul kulus tubli aasta, et valmis saada õppekava, mis on huvikooli tegevusloa saamise peamisi eeldusi. Siis pidid ka kõik kooli õpetajad, treenerid ja juhataja vastama riiklikele nõuetele.