Euroraha turgutab prügi taaskasutust
8. november 2010, 11:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroliidu rahaga kerkib Tartusse uus jäätmejaam ning Aardlapalu prügila saab tänapäevase prügisortimisväljaku ja kompostimisseadmed.
Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) eraldas Tartu linna ning Tartu ja Ülenurme valla rajatud mittetulundusühingule Tartumaa Jäätmearendus jäätmete kogumiseks, sortimiseks ja taaskasutusse suunamiseks ligi 30 miljonit krooni Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetust.
Sellest rahast ligi 12,2 miljonit krooni läheb Sepa turu taha jäävale tühermaale jäätmejaama ehitamiseks. «Uus jäätmejaam tuleb veidi suurem kui Jaama tänaval töötav jäätmejaam,» rääkis Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer.
Tuleb ehitusaasta
Jäätmejaama ehitus läheb lahti järgmisel aastal, valmis saab see aadressil Turu 49 tegutsema hakkav asutus 2012. aastal. Siis on ülikoolilinnas kaks jäätmejaama – Jaama tänaval ja Turu tänaval. Jalaka tänaval rendipinnal tegutsev jäätmejaam kaob.
Uue jäätmejaama rajamist tuleb Tartu linnal toetada ligi 2,2 miljoni krooniga.
Tartumaa Jäätmearenduse teist, Aardlapalu prügila edendamisega seotud projekti toetas KIK ligi 17,8 miljoni krooniga. Selle raha eest soetatakse kompostimisseadmed ja ehitatakse segaolmeprügi nüüdisaegne ümberlaadimise kompleks, selgitas Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak.
Prügi ümberlaadimiseks ehitatakse väljak, kus eri sorti jäätmetega konteinerid liiguvad raudteed pidi prügipressi juurde.
Projekti omaosaluse tasub Aardlapalu prügilas majandav Veolia Keskkonnateenused AS. «Loodame, et järgmise aasta lõpus Aardlapalus kõik juba töötab,» ütles Rein Haak.
Tosin toetatud projekti
KIK on jäätmete taaskasutamise edendamiseks üle Eesti tosinale projektile eraldanud ligi 186 miljonit krooni euroraha.
Teises voorus said peale MTÜ Tartumaa Jäätmearendus toetust viis firmat.
Neist üks, pealinnas tegutsev katusematerjalide müüja AS Bestor Grupp soovib ehitada plastitöötlustehase hoone ning soetada sinna seadmed, et hakata plastjäätmetest valmistama katusekattematerjale ja -tarvikuid. Selline tegevus võimaldaks aastas tagasi ringlusse võtta keskmiselt 2400 tonni plastjäätmeid, Eestis tekib neid aastas ligi 20 000 tonni.
Teine toetuse saaja, ohtlike jäätmetega tegelev Nelitäht OÜ parandab abiraha toel jäätmete sortimise süsteemi, mis võimaldab infrapunatehnoloogia abil kiiremini, kvaliteetsemalt ja rohkem välja sortida taaskasutuseks kõlbavaid plastpakendeid.