Vabamüürlus pakub uurijaile pinget kõrvuti tapeetidega

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastaraamatu esikaas.
Aastaraamatu esikaas. Foto: Repro

Valminud on Tartu linnamuuseumi 20. aastaraamat, mille pealkirjaks on sedakorda «Vabamüürlus, arhitektuur ja ajalooline interjöör» ning milles leidub uurimusi kunstist, tapeetidest ja Pistohlkorside perekonnast 18. sajandist 20. sajandi alguseni. Muu hulgas on vastses aastaraamatus avaldatud vabamüürlaste üldeeskiri 18. sajandi teisest poolest.

Linnamuuseumi arendusjuhi Marge Renniti teatel pärineb enamik artikleid kunstiteadlaste sulest või haakub kunstiajalooga laiemas mõttes.

Suvel 2014 linnamuuseumis eksponeeritud näituse «Kunst, arhitektuur, vabamüürlus. Rutikvere mõisa Pistohlkorsid» kuraatorid Anne Untera ja Epi Tohvri käsitlevad oma artiklites Pistohlkorside perekonna kahe harrastuskunstniku loomingut ning seda mõjutanud vabamüürlikku liikumist.

Sügisest 2014 tänavu kevadeni linnamuuseumis eksponeeritud näitus «Mängud tapeetidega» avati teaduspäevaga, mille teemad hõlmasid ruumikujundust ja ajaloolisi tapeete. Enamus sealsetest ettekannetest on artikliks vormistatuna avaldatud aastaraamatus.

Seinakujunduse tüüpidest 19. sajandi teise poole Eesti interjöörides kirjutab näituse kuraator Kadri Kallaste, Tartu vanematest hoonetest leitud tapeedikatkeid tutvustavad Heli Tuksam ja Kurmo Konsa ning trafarettmaalinguid 20. sajandi interjöörides Kristiina Ribelus. Tartu vanematest hoonetest leitud 18. ja 19. sajandi tapeetide konserveerimist käsitleb OÜ Mandragora juhataja Ene Sarapi artikkel (nende tapeetide korrastamine olid näituse «Mängud tapeetidega» korraldamise ajendiks, ajaloolised tapeedikatked on üle antud linnamuuseumi kogusse). Oliver Orro ja Mart Siilivask vaatlevad ühisartiklis 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse elamutüüpe ja koduinterjööre Tallinnas ja Tartus. Aastatel 1855–1870 Tartus tegutsenud päevapiltnikest teeb ülevaate Sven Lepa

Aastaraamatu lõpetavad ülevaated linnamuuseumi tegevusest ja kogude täienemisest aastatel 2013 ja 2014 (autorid Keiu Telve, Merike Toomas, Kaie Jeeser, Elis Tiidu ja Arvi Haak).

Aastaraamatu esitlus toimub neljapäeval, 29. oktoobril kell 15.15 Katariina majas (Narva mnt 23) seoses Tartu linnamuuseumi 60. aastapäevaga. Kolmveerand tundi hiljem avatakse sealsamas näitus «Visiit mälestuste linna. Kui iga tartlane teadis, mis on suhkrupeapurustaja ja Lille mesikook».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles