Esmaspäeval haridusministeeriumi kogunenud erakoolide esindajad tulid välja väitega, et erakoolides kulub ühele lapsele vähem maksumaksja raha kui riigikoolides. Ministeerium nimetab seda väidet meelevaldseks.
Erakoolide argument ajab ministeeriumil harja punaseks
28. oktoober 2015, 15:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti erakoolide esindajad ja lapsevanemad kogunesid esmaspäeval ministeeriumi, et edastada pöördumine valitsusele, riigikogule ja avalikkusele. Nimelt pole erakoolid rahul seadusemuudatuse eelnõuga, mis võtaks omavalitsustelt kohustuse osaleda nende õppeasutuste tegevuskulude katmises. Erakoolide arvates tuleks tegevuskulude katmine jätkuda seniste põhimõtete järgi kuni koostöös huvirühmadega väljatöötatud rahastamismudeli rakendumiseni.
Milline kool on odavam?
Põhiargumendina toodi välja, et koolituskulusid arvestades on erakoolid maksumaksjale odavamad. Oma kalkulatsioonides leitakse, et erakoolide puhul on maksumaksja kulu ühe lapse kohta keskmiselt 221 eurot (pluss koolis õppiva lapsevanema kulu õppemaksuna) kuus, munitsipaalkoolis aga 314 ja riigikoolis 360 eurot.
Siin ongi konfliktikoht. Nimelt kurdavad erakoolide esindajad, et ministeerium neid arve ei usu. «Ministeerium väidab, et meie arvud on valed, aga ise õigeid anna, jätkates samas võrdse kohtlemise juttu. Millised need õiged arvud siis on?» küsis Tartu katoliku kooli direktor Heiki Haljasorg nõutult.
Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul on erakoolide kalkulatsioonid aga meelevaldsed, sest erakoolid on üldjuhul põhikoolid, mille kulud ongi tunduvalt väiksemad kui erivajadustega laste koolidel või (riigi)gümnaasiumidel.
«Oleks üsna ebaharilik, kui erakoolid läheksid maksumaksjale rohkem maksma kui näiteks munitsipaalkoolid,» tõdes ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Argo Kerb.
Ta lisas, et näiteks Tartus on olukord vastupidine: kui siinsetes munitsipaalkoolides on tegevuskulud lapse kohta keskmiselt 51 eurot, siis erakoolidele makstakse tegevuskulude katteks maksimaalselt ette nähtud 91 eurot kuus.
Seda kinnitas ka Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave, tuues näiteks, et Forseliuse koolis (mis on õpilaste arvult samas suurusjärgus keskmise erakooliga) on tegevuskulud õpilase kohta 68 eurot kuus ehk 23 euro võrra vähem, kui makstakse erakoolidele.
Ministeeriumil teised andmed
Haridus- ja teadusministeerium esitas Tartu Postimehele oma kalkulatsioonid, millest nähtub, et erakoolide välja käidud 221 euro asemel on maksumaksja koolituskulud ühele erakoolis õppivale lapsele vähemalt 250 eurot kuus.
«Usume, et erakoolide esindajad pole andmeid esitanud tahtlikult ebakorrektselt, vaid kõik sõltub sellest, kuidas ja mida arvestades on arvutused tehtud,» märkis Argo Kerb 29-eurost erinevust kommenteerides. Kerb tõi esile, et erakoolid, kus on õppimas kokku 5754 last, saavad tänavu haridustoetusena 10 834 648 ja tegevustoetusena 6 446 368 eurot.
«Seetõttu ongi erakoolidele õpilase kohta avalikest vahenditest eraldatud summa keskmiselt vähemalt 250 eurot õpilase kohta kuus (17 281 016 : 5754 : 12 = 250),» täpsustas Kerb. Ta rõhutas samas, et kuna aasta pole veel lõppenud, ei ole tegemist ametliku statistikaga ning seega lõplikke hinnanguid anda veel ei saa.
Viimased ametlikud andmed kogu valitsussektori üldhariduskulude kohta on 2013. aasta lõpu seisuga. Ametliku statistika kohaselt oli siis valitsussektori üldhariduskulu õpilase kohta kuus keskmiselt 223,5 eurot.
Tartu toetab endiselt
Riho Raave märkis erakoolide pöördumist kommenteerides, et tal on raske seisukohta võtta, sest segadust on endiselt päris palju. «Samas on selge, et koolide rahastamine on pikkade tagajärgedega ning ei ole õige, kui täna teeme ühe otsuse ja homme otsustame ümber. Selles mõttes ei pea ma kiireid muutusi õigustatuks,» sõnas ta.
Samas pidas Riho Raave vajalikuks rõhutada, et esmalt tuleb ikkagi ära oodata, kas plaanitav seadusemuudatus üldse jõustub.
«Kui jõustub, siis peame Tartu erakoolidega kokku istuma ja asju arutama. Kas me ikka peame need erakoolide pakutavad lisaväärtused – näiteks väiksemad klassid, õpetajate suurem tähelepanu – kinni maksma,» märkis ta. «Me toetame erakoole jätkuvalt, kuid ei tohi unarusse jätta ka munitsipaalkoole.»