Flamenko- ja kõhutantsukostüümide lugu külastab Jõhvit

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Duende tantsijad laval kogu oma uhkuses.
Duende tantsijad laval kogu oma uhkuses. Foto: Ülo Väli

Flamenko- ja kõhutantsustuudio Duende viib oma sel kevadel valminud sünnipäevaetenduse «Kostüüm» 31. oktoobril Jõhvi kontserdimajja.

Lavale astuvad rohkem kui kaheksakümmend tantsijat näitavad stuudio 15. aastapäevale pühendatud etendust, milles on flamenko, idamaine tants, india tants ja iiri tants seotud üheks tervikuks ning mida maikuu lõpus näidati tartlastele Vanemuise väikses majas.

Duende stuudio kunstiline juht Tiina Pikas ütles, et viieteistkümne aasta jooksul on stuudio riidelattu ja tantsijate kodudesse kogunenud hulgaliselt kostüüme, igaühega neist käib kaasas lugu, mida jutustab vaatajale selle esitaja.

«Võiks öelda, et sajad meetrid flamenkokleitide volange ja kõhutantsukostüümide ükshaaval tikitud pärle peidavad endas hiliseid õhtutunde, mis on kulunud selleks, et tantsija võiks tulla kolmeks-neljaks minutiks lavale,» kirjeldas Tiina Pikas.

Tants ja tikkimine

Etendus «Kostüüm» on tema sõnul pühendatud Duende tantsijatele, kes hobi korras püüavad loomingulise eneseväljenduse kaudu anda edasi võõrast kultuuri. «Nad on õppinud seda aastaid. Selle aja sisse on jäänud koolide lõpetamised, laste sünnid ja igakevadine aiatöö,» kirjeldas Tiina Pikas. «Kõige selle kõrval õpitakse rohkemal või vähemal määral ka õmblemist, tikkimist, kantimist, voltimist ning näiteks mitmel viisil tantsukingade parajaks venitamist.»

Tiina Pikas meenutas maikuus aset leidnud Vanemuise väikse maja kontserti ja ütles, et kuna see oli nii ilus sündmus koos sadade kostüümidega, siis soovib ta anda stuudio tantsijatele veel ühe võimaluse esinemiseks.

«Kutselises teatris tantsuetendused korduvad. Aga meie õpime ühe rühmaga aastas kaks või kolm keerulist seadet, näitame need Tartu linna rahvale ära ja siis langevad need unustusse ehk siis riputatakse nad kapinurka koos paljude kleitidega,» rääkis ta.

Duende stuudio valis oma kordusetenduseks Jõhvi kontserdimaja, sest eelmisest korrast, mil nad seal olid, jäi Virumaa publikust südamesse soe mälestus.

Esimest korda käisid nad Jõhvis 2007. aastal etendusega «Päev ja kogu elu». Tookordne lugu näitas naiste üht päeva Granada pesumajas 1899. aastal, mil käis Hispaania-Ameerika sõda ning mil Hispaaniast olid järel vaid riismed, naiste elu täis raskusi, kuid mil siiski jätkus inimestel jõudu ka rõõmuks, lootuseks ja armastuseks.

Eelseisvas Jõhvi etenduses teeb kaasa Kalli Pikas, kes tantsib praegu Vanemuise ooperis «Carmen» flamenkosolistina, ning flamenkolaulja Stefania Airapetjan, kes on olnud Tallinn I´m Famousi võitja, osalenud muusikalis «Grease» ning saavutanud teise koha Baltic Voice'i konkursil. Külalistena teevad kaasa ka kitarristid Anton Golovko ja Jorge Arena Hispaaniast.

Uus kava uuel kevadel

Küsimuse peale, millal tartlased taas Duende tantsijaid näha saavad, vastas Tiina Pikas, et järgmisel aastal 28. mail. Siis toimub Vanemuise väikeses majas iga-aastane sarikontsert «Primavera», mis kannab alapealkirja «Memoria». Sellega antakse väike tagasivaade kõikidele «Primaveradele», mis kümme kevadet järjest on aset leidnud.

«Väiksemaid etendusi me anda ei saa, sest me ei mahu kuskile esinema, kõik lavad jäävad meie rühmadele väikeseks,» märkis Tiina Pikas veel. «Näiteks esimest korda tuleb siis välja ka 12 naisega rühm, kes tantsib sabaga (pata de cola) kleitidega. Juba nende mahutamine Vanemuise lavale on koreograafile probleem. Aga selle tantsuga tehakse ajalugu, sest varem pole Eestis seda nii suure rühmatantsuna esitanud.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles