Kaheksajala lastehoiu esimene tööpäev möödus üsna väikeses seltskonnas, tutvumas käisid kaks esimest last. «Homme jälle,» oli Agnes Zaure tütre esimese päevaga rahul.
Õed mässavad kaheksajalaga
5. november 2010, 16:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue lastehoiu tegid kaks õde, Ingrid ja Kersti Maidra. Ingrid Maidra hakkab kandma juhataja kohustusi, Kersti Maidra hooleks on rohkem turundus.
Esialgu on suurem sekeldamine möödas – ruumid Laial tänaval on olemas ja seaduste ning enda nõudmistega kooskõlla remonditud, tegevusluba kätte võideldud ning sisustus olemas. Praegu on pisike hingamispaus, laste hoiuga harjutamine. Ruumi jagub kolmekümnele lapsele.
Kaheksa tegevust
Jaanuaris jagatakse uues hoius lapsed kaheks rühmaks, ühes keskendutakse rohkem muusikale, teises kunstile ja käsitööle. Ingrid Maidra sõnul on plaanis igal pärastlõunal umbes pool tundi huvialaga tegeleda, täpsem aeg sõltub laste jõudmisest ja jaksamisest.
Mõte lastehoid teha tuli juba aastaid tagasi, rääkis Ingrid Maidra – siis, kui enda laps hoidmist vajas. Siis saadi aga koht lasteaeda ning ind vaibus mõneks ajaks.
Kaheksajala nimel on ka tagamõte. Nimelt ei kavatse õed üksnes lastehoiuga piirduda, tegevusalasid on plaanis kokku saada koguni kaheksa. Lisaks hoiule alustab kohe tegutsemist huvikool, ruume saab kasutada sünnipäevade pidamiseks. Teisel korrusel tahetakse aasta lõpus avada mängukonsoolidega tuba, mis sobiks ka vanematele lastele.
Alles küpsemas on mõte luua beebidering ja ehk ka väikeste laste vanematele mõeldud teetuba. Plaanid sõltuvad aga sellest, mida inimesed tahavad.
Tavalisest hoiust eristab Kaheksajalga Kersti Maidra sõnul peamiselt see, et kuigi ametlikult ei ole tegemist õppeasutusega, on siiski kõik kasvatajad-õpetajad erialase haridusega ning sarnaselt lasteaiaga hakkab käima õppetöö.
Selle tõi Maidra ka põhjuseks, miks on Kaheksajala kohatasu keskmisest kallim. Koos toidurahaga tuleb kuni kolmeaastaste laste vanematel välja käia 4054 ja vanemate laste puhul 4789 krooni kuus. Esialgu tehakse küll hinnaalandust, praegu alustajatel on tasu umbes poole väiksem.
Hind sõltub kvaliteedist
Tartu Lastehoiuseltsi juhatuse liikme Liisa Maasiku sõnul jäävad lastehoidude kohatasud üldjuhul 1500 ja 3000 krooni vahele, hind sõltub vanemate ootustest. Maasik rääkis, et madalama kohatasuga hoidudes on üldjuhul rohkem lapsi ning kallimates on personal kõrgemalt kvalifitseeritud.
Tegelikult oleks tasu veel kõrgem, kuid Tartu linnal on leping umbes 40 hoiuga, mille tartlastest lastele summa osaliselt hüvitatakse. Terve päeva hoius oleva lapse eest maksab linn lastehoiule kuni kolmeaastaste puhul 2205 ja vanematel 1407 krooni kuus.