Eelmisel reedel avati Läänemaal Laelatus bioloogiajaam, mis on vajalik Läänemere piirkonna koosluse ja haruldase elurikkuse paremaks uurimiseks. Uus bioloogiajaam asendab 2007. aastal maha põlenud maja. Vahepealsetel aastatel on Laelatul saadud teha vaid välitöid.
Laelatu kaitsealune puisniit on kogu Läänemere piirkonnas haruldane oma erakordse elurikkuse poolest - taimeökoloogilisi vaatlusi ja katseid on seal tehtud juba üle 50 aasta. Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi direktor Leho Ainsaar ütles, et kaasaegne uurimisjaam annab uusi võimalusi selle haruldase koosluse uurimisel. Arenevad ka olulise tähtsusega uuringud, nagu näiteks looduskoosluste kohanemine kliimamuutustega.
Tartu ülikooli taimede evolutsioonilise ökoloogia professor Kristjan Zobeli sõnul on Lääne-Eestis pool-looduslikel niitudel elurikkuse uurimiseks maailmas unikaalne koht, sest neil on registreeritud taimede liigirikkuse maailmarekord. Samuti on Laelatu piirkond tuntud veel suure seene- ning putukarikkuse poolest.
„Laelatu jaamas on maailmas ainulaadne võimalus teadustöö tegemiseks sellise piirkonna vahetus läheduses,“ kommenteeris jaama asukohta Zobel. Bioloogiajaam annab võimaluse teha piirkonnas pikaajalisi mõõtmisi, samuti õppida elurikkust tundma pikaajaliste eksperimentide kaudu.
Kohapeal on tehnilised võimalused ja laborid taimekoosluse uuringuteks, nii maapealsete kui maa-aluste ökosüsteemide protsesside analüüsiks, erinevateks välikatseteks ning proovide hoiustamiseks. Bioloogiajaamast saab lisaks teadustööle ka oluline praktika koht Tartu ülikooli kõikide õppeastmete õppetöös.
Laelatu bioloogiajaam kuulub Eesti uurimisjaamade võrgustikku. Jaam on ühtlasi osaks Tartu ülikooli ja maaülikooli koosarendatavast Puhtu-Laelatu uurimiskompleksist.