Pätti peibutab autosse banaangi

Jüri Saar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
30. oktoobri öösel tegutses Annelinnas pätt, kes püüdis ärandamise eesmärgil sisse murda sõidukitesse. Mitmete lõhutud klaaside ja ebaõnnestunud katsete järel auto käima saada leidis 27–aastane mees lõpuks sõiduki, mille käivitamine tal õnnestus. Patrull pidas mehe sündmuskohal kinni
30. oktoobri öösel tegutses Annelinnas pätt, kes püüdis ärandamise eesmärgil sisse murda sõidukitesse. Mitmete lõhutud klaaside ja ebaõnnestunud katsete järel auto käima saada leidis 27–aastane mees lõpuks sõiduki, mille käivitamine tal õnnestus. Patrull pidas mehe sündmuskohal kinni Foto: Politsei

Isegi banaani või pooltäis joogiveepudeli himustamine on vargaid tänavu autoklaase purustama ajendanud, vargusi sõidukitest on Tartumaal sel aastal olnud juba 297, kuid kõrgaeg on just alanud.


«Kui jalgrattad kaovad tänavapildist, algavad autodesse sissetungimised ja samuti on need sagenenud pimeduse saabumisega,» kinnitas Tartu kriminaaltalituse üleminspektor Jaan Tomingas paari viimase aasta tendentsi.

Aasta esimese kümne kuu statistilised andmed Tartumaa kohta näitavad, et vargusi sõidukitest on kirja läinud küll mullusest 23 võrra vähem, kuid rahuloluks ei näe politsei põhjust. Tänavu septembri lõpuks oli juhtumeid kirjas 260, oktoober lisas 37 juhtumit.

Tomingas tõdes, et tüüpiline autovaras, kes öösiti autoaknaid puruks lööb, on nooremapoolne, sotsiaalselt vähekindlustatud ja teda kannustab tuhin joovastavate ainete järele.

Niisiis ei ole tegutsemise ajendiks mitte üksnes autosse laokile jäetud hinnalised asjad, vaid tõukeks võib olla absoluutselt kõik, mis sobib hamba alla, müügist mõne krooni teenimiseks või ise tarvitamiseks.

Enamasti on purustatud aknaklaasi asendamise kulu suurem varastatud esemete väärtusest, remondikulu omakorda väiksem kaskokindlustuse omavastutuse summast ja nii jääb kogu kahju tavaliselt kannatanu kanda.

Parim meetod vargust ära hoida on mitte jätta autosse  midagi himustamisväärset, vähemalt nähtavale kohale.

Et inimesed sellest reeglist kinni ei pea, kinnitab varastatud asjade edetabel. Esikohal on Tomingase sõnul navigatsiooniseadmed, järgnevad tööriistad ja isiklikud esemed. Edasi juba autode audioseadmed.

Tabatud vargapoisid

Näiteks ülemöödunud nädalal teatati politseile, et Vabriku tänaval on sõiduautost varastatud GPS-navigeerimisseade, poole tunni möödudes tuli väljakutse Tiigi tänavale, kus noormehed panid autosid häiresse. Lisaks oli keegi samal tänaval maja hoovis seisnud sõidukil katki löönud tagaklaasi.

Politseinikud tabasid põõsastes redutanud kolm 15–18-aastast noormeest, üks neist peitis põues kaht GPS-seadet. Kaht noorukit on ka varem kriminaalkorras karistatud, prokuratuur taotles nende vahi alla võtmist ja Tartu maakohus rahuldaski taotluse.

Neid noorukeid kahtlustatakse neljas varguses sõidukitest Tartus ööl vastu 19. oktoobrit. Lisaks on neile esitatud veel mitme augustis, septembris ja oktoobris sooritatud varguse kahtlustus.

Juhtum on selles mõttes tüüpiline, et enamik sõidukitest varastajaid ei piirdu ühe episoodiga, pikemaajalisel tegutsemisel nad enamasti kukuvad aga lõpuks kinni.

Küll ei süsti Tomingas ja Lõuna ringkonnaprokurör Silva Rood lootust, et kõik kannatanud oma kahjud hüvitatud saavad. Seepärast, et paturegister võib küll olla pikk, kuid kohtusse jõuavad ainult piisavalt tõendatud episoodid.

Ka väga suured kahjud

Just praegugi on Lõuna prefektuuri menetluses juhtum, kus pikanäpumehed tegid puhta töö sõidukis, millesse omanik jättis kalli CD-mängija, päikeseprillid ja fotoaparaadi. Vargusega tekitatud kahju küündis koguni 90 000 kroonini.

Kahest sõidukist varastati eelmisel aastal tööriistu rohkem kui 150 000 krooni väärtuses.
Prokurör Rood meenutas küll ütlust, et hunt kodu lähedalt ei murra, aga äsja kohtusse saadetud kriminaalasjas käis Staadioni tänavas elav pätt autodes vargil oma kodutänavas, vaid paar maja eemal. Pahad külalised Ida-Virust on ammune ajalugu, vargad on kohalikud.

Autodest varastatakse igal pool, aga raudreegel on, et mida kõrgemad majad, seda rohkem seda juhtub. Teisalt oli mõni aeg tagasi Ekraani kino pea iga viimane seanss «kindel laks», nagu Tomingas tõdes. Kuniks politsei varga kätte sai.

Vargad ei võta aga üksnes autodest, ka autode küljest: lisatulesid, küljepeegleid, rehve ja ilukilpe. Ning varastatud on ka autosid, selle juures juhtis Tomingas tähelepanu, et arvamus, nagu vanemad autod huvi ei paku, on vale.

Pigem ongi noorteseltskonnad huvitatud vanemat tüüpi sõidukitest, mida on kerge juhtmeid ühendades käivitada. Vanu Ford Escorte või ka nõukogudeaegseid sõidukeid on võetud, et lõbusõitu teha ja masin pärast hüljata. Peaks aga masin avariisse sattuma, kasvatab omaniku kahju ka liikluskindlustuskoefitsiendi suurenemine.

Tomingase soovitus on paigaldada autosse lihtne salalüliti, mis muudab auto kiire käivitamise võõrale võimatuks.

Politsei õpetab autot kaitsma

• Ära jäta midagi nähtavale ei esi- ega tagaistmele, pane kindalaekasse või pakiruumi. Korja ära navigatsiooniseade, universaalkerega autol tõmba pakiruumile kate peale.

• Pane autole alarmseade.

• Pargi auto valgustatud kohta.

• Vanematele autodele lase ärandamise ärahoidmiseks paigaldada salalüliti.

• Kui auto alarm hakkab tööle ja keegi auto kallal asjatab, jälgi vargsi tegevust ja püüa kiiresti numbrile 110 helistades politsei kutsuda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles