Noorte eeskujuks tõusis Tartu tüdruk

Elina Randoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu on Oliivia Naritsa suurimaks ülesandeks gümnaasiumi lõpetamine. Selle nimel tuleb nii mõnestki asjast
loobuda.
Praegu on Oliivia Naritsa suurimaks ülesandeks gümnaasiumi lõpetamine. Selle nimel tuleb nii mõnestki asjast loobuda. Foto: Margus Ansu

«Ära mind nüüd maha löö,» alustas Oliivia Na­ritsa sõbranna Kaisa Moor üht hiljutist telefonikõnet, kus lõpuks tunnistas, et oli Oliivia kandidatuuri «Hea eeskuju» stipendiumi saamiseks esitanud.


Kaisa polnud ainus, kes arvas, et Oliivia on eriline. Täna antakse Descartes’i lütseumi abituriendile noortekonverentsil «Lahe koolipäev» stipendium «Hea eeskuju 2010», et tunnustada noort, kelle pealehakkamine ning sihikindel töö on muutnud kodukandi ja kaaskondlaste elu paremaks, nagu on kirjas konkursi teates.

Oliivia ise on auhinna suhtes üsna tagasihoidlik, enda sõnul on ta kõike teinud koos sõpradega, ka selle sama Kaisaga, kes tema konkursile esitas.

Punane Rist innustas

Teha jõuab tüdruk aga paljugi, alustades koolitööst. Praegu õpib ta 12. klassis ning peab seega lõpueksamiteks valmistuma, lisaks on ta õpilasesinduse president ja tegeleb kõiksugu projektidega. Vabal ajal teeb ta lastele-noortele aidsiteemalisi koolitusi, on tegelenud lastekodulastega, korraldab vähekindlustatud lastele laagreid ja käib laulukooris.

Varem oli koore koguni kaks, kuid ajapuudusel tuli ühest loobuda. Ka õpilasesinduse presidendi kohast tuleb varsti loobuda, et eksamitulemused kooliväliste tegevuste tõttu ei kannataks.

Oliivia sõnul algas tema aktiivne elu siis, kui ta umbes neli aastat tagasi 15-aastase vabatahtlikuna Punase Ristiga ühines. Suur osa tema tegevusi – koolitused, laagrid, lastekodulapsed – ongi seotud just Punase Ristiga, kus hinnatakse kõrgelt omaalgatust.

«Kui me tahame teha, siis meile pole mitte kunagi seda keelatud,» rääkis Oliivia laagritest, mille korraldajate hulgas on ta juba algusest peale olnud.

Punase Risti aidsiennetusprogramm töötab põhimõttel noortelt noortele. Rääkimas käiakse koolides, õpetajad saadetakse selleks ajaks ruumist välja, et kõik ennast vabalt tunneksid, ning arutatakse läbi, mis on mis, kuidas levib ja millised on tagajärjed.

Endast veidi nooremaid õpetada Oliivia ei pelga, pigem on raske näiteks 7. klassi nagadega, kelle itsitamise ja edvistamise taltsutamiseks läheb suurem osa ajast. Kuid kui kool nii noortele koolitust soovib, siis ära ei öelda.

Endavanustele ta rääkima pole läinud. «Kaheteistkümnendale klassile ma ei ole andnud, endast vanematele ma ei julgenud minna rääkima. Ütlevad, et sina, väike tatikas, mis sa tuled mind õpetama,» muigas tüdruk.

Punase Ristiga liitumise järel käis Oliivia ka loomade varjupaigas abiks, kuid peagi enam mitte: varjupaigast tõi ta koju hiiglasliku segaverelise Bimbo, kes nüüd kogu tüdruku vaba aja ja energia võtab.

Vanemad olid algul muidugi tavapäraselt vastu, aga kui koerapreili sai üle vaadatud ning selgus, et kuts on ema maitse järgi labradori moodi ja isale sobivalt suurt kasvu, rääkimata ülimast sõbralikkusest, siis toodi Bimbo koju ära.

Aega jääb puhkusekski

Kuigi tundub, et tegemist jagub küll vist igaks päevaks, jõuab tüdruk ka puhata. «Ma üritan teha nii, et mul oleks üle  päeva vabam, kas või õpin varem ära,» rääkis Oliivia. Kogu ringijooksmise kõrvalt jätab ta vahel endale aega ka kas või seebikate vaatamiseks.

Stipendiumina saab Oliivia 20 000 krooni, mis on mõeldud edasiõppimise toetuseks. Esialgu on tal mõttes minna õppima  sotsioloogiat või mingit juhtimiseriala, igal juhul aga kavatseb ta jääda kodulinna.

Konverents toob kokku 700 noort

Täna tuleb Tartusse üle Eesti kokku 700 noort, et seitsmendal konverentsil «Lahe koolipäev» saada targemaks teemal «Kes juhib meie mängu?».

Linnarahvas näeb noori kindlasti hommikul kella 9 ja 10 vahel, kui nad linnas orienteerumismänguga päeva alustavad. Kokkusaamine on purskkaevu juures, läbi tuleb käia kontrollpunktid, kus kohtutakse kuulsate tartlastega ja lahendatakse ülesandeid.

Rohkem kui 30 rühma peavad näiteks tuld kustutama, grafitit joonistama ja kaubamaja kõrval moodustama inim­tähe, millest hoone katuselt ka pilti tehakse. Tuntud inimestest tuleb leida linnapea Urmas Kruuse, Hanna-Liina Võsa, Martin Parmas ja Gerli Padar.

Kella kümnest algavad ettekanded, oma ala spetsialistid räägivad teatrist, reklaamist, retoorikast, meeskonnatööst, lapse ja lapsevanema ning õpetaja ja õpilase vahelisest mõjutamisest.

Esinevad näiteks Peep Vain, Tarmo Leinatammja Urve Palo, aga ka paljud teised. (TPM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles