Oh kurja, pliit ajab jälle suitsu sisse!

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seenioride ohutus- ja tervisepäeval näitas korstnapühkija Koit Koppel sedagi, mis vigu inimesed pliiti või ahju küttes teevad.
Seenioride ohutus- ja tervisepäeval näitas korstnapühkija Koit Koppel sedagi, mis vigu inimesed pliiti või ahju küttes teevad. Foto: Lõuna päästekeskus

Midagi uut õppida ei ole kunagi hilja ning sellepärast kogunes eile Puhja seltsimajas korraldatud ohutus- ja tervisepäevale Tartumaa 14 omavalitsusest üle paarisaja aastates naise ja mehe.

Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos pani kuulajatele südamele, et eaga kaasnevate muutustega tuleb kodu turvalisuse hoidmisel arvestada, sest kui halveneb nägemine, kuulmine ja lõhnataju, on õnnetust raskem märgata.

Õnnetuse korral on väga oluline, et naabrid ja lähedased vanemate inimestega arvestaksid ning neid abistaksid. «Just noorematelt lähedastelt ning naabritelt tuleb nõu ja abi küsida ka õnnetuste ennetamiseks, näiteks kas või suitsuanduri lakke paigaldamiseks ja selle patarei vahetamiseks,» toonitas Margo Klaos.

Samas seovad noori ja vanemaid inimesi ühesugused riskid, sageli viib raske õnnetuseni lihtne tähelepanu hajumine. «Köögis pliidi ääres toimetades piisab vaid ühest telefonikõnest või sõnumist, et viia inimese tähelepanu mujale ja toit võibki pliidile kõrbema jääda,» nentis Lõuna päästekeskuse juht.

Ta soovitas alati võimalikud ohukohad keskendunult üle kontrollida: et küünlad ei jääks põlema, ahjuuks lahti, toit pliidile või triikraud elektrivõrku. «Automaatsetele harjumustele kodust lahkudes või magama minnes loota ei saa,» toonitas Margo Klaos ning tuletas meelde kõigile tuttavat küsimust, kas kodust lahkudes sai triikraud ikka seinast välja ja küünal kustutatud?

Ohutuspäeva praktilises osas näitas korstnapühkija Koit Koppel pliidile sarnaneva maketi abil, kuidas ja kus tekib tahm, mismoodi on õige kütta ja kuidas põlemisgaasid kütteseadmes liiguvad.

Kohal oli päästeauto, päästekeskuse ennetustöötajad õpetasid huvilistele tulekustuti kasutamist. Seltsimajas võisid osalejad internetis teha koduse tuleohutuse testi (www.kodutuleohutuks.ee), ühtlasi said soovijad tellida koju tuleohutusalase nõustaja.

Kasulikke nõuandeid jagasid ka häirekeskuse ekspert Edvi Freiberg, spordiarst Tamara Janson, politsei Tartumaa piirkonnavanem Kaja Suur ja toitumisteadlane Mai Maser.

Avatud olid vajaliku teabega väljapanekud tulekustuti kasutamise, küttekollete puhastamise, ohvriabi, turvaseadmete, ohutu liiklemise ja eakate abivahendite kohta.

Seenioride ohutus- ja tervisepäeva korraldasid Tartu maavalitsuse tervisetuba ja Lõuna päästekeskus. Neljandat aastat peetud ettevõtmisel on osalejate hulk pidevalt suurenenud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles