Muuseumid kutsuvad vaheajal avastusmängudele

Tartu linnamuuseumi haridusprogrammide kuraatori Nele Dreseni sõnul tuleb juhendi abil otsimismängu käigus näiteks üles leida eelmiste kapp­kella hooldanud kellasseppade allkirjad Foto: Margus Ansu

Kui laps külastab muuseumi, võib seal tema jaoks olla tohutult palju teavet. Ühel hetkel ta aga väsib ega jõua enam eksponaate uurida. Koolivaheajal korraldatakse muuseumifestival, et lapsed ja noored saaks muuseume avastada mängu kaudu.

Esmakordne festival «Avatud mänguväljad» kutsub sügisesel koolivaheajal igas vanuses lapsi ja noori koos perede või sõpradega sisse põikama muuseumidesse, et neid avastada mängides ning meelt lahutades.

Emajõelinnast osaleb festivalil neli muuseumi. Koolivaheajal on neis kasutusel mängulised juhendid, mis aitavad igas vanuseastmes lastel külastuse eriliseks ning meeldejäävaks teha. Festival ühendab Tallinnas ja Tartus kuutteist asutust.

Juhendi abil

Tartu linnamuuseum keskendub 4–6-aastastele lastele. Muuseumi haridusprogrammide kuraator Nele Dresen rääkis, et laps saab kätte juhendi, kus on muu hulgas ka lugusid jutustavad pildid. Kõik käib Dre­seni sõnul mängu kaudu. Laps saab kuulata helisid ja ka neid ise tekitada. Lisaks saab veel tantsida, arvutada ja joonistada.

Festivali projektijuht Jelena Tšekulajeva sai ürituseks inspiratsiooni Peterburist, kus korraldatakse samalaadset festivali «Laste päevad Peterburis». «Mulle väga meeldis see mõte, et pered saavad muuseumides käia ja koos aega veeta,» rääkis ta.

Projektijuhi sõnul on üritus ühelt poolt meelelahutuslik, teisalt hariv ja kasulik. Juhendit järgides ei näe laps muuseumis küll kõiki objekte, aga samas ta avab endale konkreetse teema, mis avardab tema maailmapilti.

Heli lainel

Muusika-aastast lähtuvalt pööratakse mänguväljade festivalil suurt tähelepanu helidele ning sel korral on peateemaks «Heli lainel».

Näiteks kunstimuuseumi skulptuurid on täiesti tummad, aga kuna need kujutavad mütoloogilisi olendeid, loomi ja jumalaid, saab neid inimeste mõttemaailmas seostada helidega.

Muuseumi haridusprogrammide kuraator Külli Valk rääkis, et kunstimuuseumis juhatavad nuputamisülesanded lapsi saale mööda kujude juurde, kus nad peavad mõtlema nendele läbi helidemaailma.

Näiteks jumalanna Demeteri juures tuleb mõtiskleda, kas ta on seotud küpse põlluvilja sahinaga.

Külli Valk ütles, et kuna laps või noor näeb pärast muuseumist väljumist linnaruumis veel skulptuure, siis ta mõttemaailm on avardanud ja ta on kogemuse võrra rikkam.

«Kindlasti ta suudab pronkskuju vaadates sellesse sisse elada ja tajuda seda objekti hoopis teistmoodi kui enne,» arvas Valk.

Jelena Tšekulajeva rääkis, kuidas näiteks Eesti ajaloomuuseumis juhendeid uurinud poiss avastas koduteel enda ümber tohutult palju erinevaid helisid, mürasid ja signaale ning üritas ära arvata, mis või kes neid parasjagu tekitas.

Sõprade ja vanematega

Muuseumid pole koolivaheajal ära unustanud kõige pisemaidki. Eesti Rahva Muuseumi postimuuseumis ja 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis pakutakse tegevusi ka kuni kolmeaastastele.

Esimeses saavad lapsed otsida postmarkide seast multikakangelasi, aga ka mängida postiljoni.

Linnakodaniku muuseumis saab piiluda erinevatesse ruumidesse ja mõelda, kuidas elasid inimesed üle saja aasta tagasi.

Tšekulajeva loodab, et edaspidi saab festivalist iga-aastane traditsioon, kus nii osalevad muuseumid kui ka vanuserühmad vahetuvad. Tema sõnul näitab aeg, kui palju kasvatakse ja kas laienetakse ka teistesse linnadesse peale Tartu ja Tallinna.


Festival «Avatud mänguväljad»

• 17.–25. oktoobrini Tartus ja Tallinnas.

• Kaasatud on 16 muuseumi.

• Tartust võtavad osa linnamuuseum, 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum,

Tartu ülikooli kunstimuuseum ja ERMi postimuuseum.

• Mängud viiele vanuserühmale.

• Lisainfot leiab avatudfestival.ee.