Karlova selts kaitseb miljööala piire

Lina tänavast vasemale jääv haiglakompleksi osa on detailplaneeringus määratud säilitatavaks, paremale jäävatel hoonetel Lina 7, 9 ja 11 on lammutusluba. Vaidlus käib selle üle, kas nende hoonete ala peaks edaspidigi kuuluma miljööpiirkonda. Foto: Kristjan Teedema

Lina tänava ajaloolises haiglakompleksis plaanitavad lammutustööd ja miljööala piiride kärpimise kavatsus tõi detailplaneeringu avalikustamisel teravaid vastuväiteid ning linnavalitsus pidas tarvilikuks osa neist ka arvestada.

Tartu volikogu võttis Lina tänava vana haiglakvartali detailplaneeringu vastu jaanipäeva paiku, see oli septembri alguseni avalikul väljapanekul ja selle tulemusel laekusid kirjalikud vastuväited ja ettepanekud Karlova seltsilt, OÜ-lt Aleksandri Projektid ja kahelt eraisikult.

Ettepanekud puudutasid Aleksandri tänava miljööväärtusliku hoonestusala piiri muutmist, planeeritava ala liikluskorraldust ja parkimislahendust ning Lina ja Aleksandri nurgale kavandatud hoone suurust. Nimelt on linn andnud loa lammutada hooned Lina 7, 9 ja 11 ning sellega kaoks ka planeeringu seletuskirja järgi vajadus nende hoonete alal miljööala säilitada, piiriks oleks Lina tänav.

Pretsedendi loomine

Karlova selts leidis, et miljööväärtusliku hoonestusala piirid tuleb siiski säilitada. «Miljööväärtuslik ala toetab linnaruumilist kvaliteeti ega välista oma olemuselt uushoonestuse kavandamist,» oli põhjendus.

Selts leidis, et miljööväärtuslik hoonestusala seab uushoonestuse rajajale sobitada see väljakutse ajaloolisse keskkonda, mille tulemusel linnakeskkond tervikuna saab rikkam.

Eraldi oli märgitud, et miljööväärtusliku hoonestusala piiride vähendamine on vastuolus rahvusvaheliste raamdokumentidega ja looks Tartus halva pretsedendi.

Samamoodi soovisid miljööala piiride säilitamist Maiu Paloots, Priit Pärs ja OÜ Aleksandri Projektid.

Muu hulgas märkisid nad, et miljööala olemasolu tagab selle, et saab nõuda alasse sobituva hoone rajamist. Põhjendatud on vana amortiseerunud hoone lammutamine, kuid miljööalas peaks selle asemele ehitama, arvestades ka ajaloolist krundistruktuuri, samaväärse välimusega uue hoone, mis haakuks lähiümbrusega.

Linnavalitsus arvestas neid arvamusi osaliselt ja võttis seisukoha, et miljööala võiks kulgeda katkematult piki Aleksandri tänavat, nurgakrunt võiks jääda miljööalasse. Samas kui teised Lina tänava äärsed uushooned haakuvad pigem Turu tänava hoonestuslaadiga ning sellest kujuneb kontaktala kahe linnaehituslikult väga erineva piirkonna vahele.

«Kavandatava uushoonestuse sobivus miljööala kontaktalale reguleeritakse arhitektuurivõistluse tingimustega,» märkis linnavalitsus.

Elukeskkond võib muutuda

Linnavalitsus pidas aga ka vajalikuks lisada viite riigikohtu lahendile, mille järgi on omavalitsusel õigus varem tehtud otsuseid muuta ja et kehtiv üldplaneering ei tähenda sellega kindlaks määratud tingimuste muutumatuna säilimist. Tuleb leppida võimalusega, et ümbritsev elukeskkond võib muutuda.

Lina 7 hoone säilitamise nõuet linnavalitsus siiski ei toetanud, kuna ekspertiisi järgi on see liialt amortiseerunud ja lammutusloast keelduda polnud alust. Küll leidis linn, et ehitusõiguse määramisel tuleb lähtuda planeeringuga miljööväärtuslikele hoonetele määratud  ehitusõigusest ja olemasoleva hoone ehitusalusest pindalast ja absoluutkõrgusest.

Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks on arutelu 19. oktoobril kell 16 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamisruumis aadressil Raekoja plats 3, ruum 303.