Üle poole sajandi Tartus Pauluse kalmistul unustuses olnud Vabadussõjas langenute ühiskalm pole enam tundmatute sõdurite matmiskoht. Laupäeval avati seal pidulikult mälestusväljak, kus on jäädvustatud 270 langenu nimed.
Vabadussõjas langenute mälestusväljak avatud: vaata ka ajaloolisi fotosid
12. oktoober 2015, 12:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pauluse kalmistu Võru tänava poolses küljes asuva Vabadussõjas langenute ühiskalmu juurde kogunes laupäeva keskpäevaks suur hulk igas eas inimesi, et avada pidulikult mälestusväljak neile noortele meestele ja naistele, kes pea sada aastat tagasi Eestile vabaduse tõid.
Tuntud nimekate tartlaste kõrval saabus kümmekond minutit enne tseremoonia algust mälestusväljaku avamisele president Arnold Rüütel. Välismaiste riigivisiitide pärast polnud kohal peaministrit ja kaitseväe juhatajat, pidulikul sündmusel ei osalenud president, kaitseminister ega riigisekretär.
Kedagi ei unustata
«See memoriaal on meie ühine mälestus, täna siia tulnud inimestel pole ükskõik, mis siin on ja kes siin on,» ütles tervituskõnes Tartu linnapea Urmas Klaas. «Peale Vabadussõda püstitati Eestis palju mälestussambaid, sõnum oli üks: kedagi ei unustata. Nüüd on ka siin kalmistul kivisse raiutud mitusada nime, igal nimel oma nägu, lugu ja karm saatus. Meile on arusaadavad nende ootused ja aated, mille eest nad oma elu andsid. Need on ka meie aated.»
Kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülema kolonel Martin Heremi sõnul on Vabadussõjas langenute memoriaali avamine tänuavaldus ja auvõla tasumine, kuid mitte ainult.
«Ei tea, mida tundsid 97 aastat tagasi need 270 inimest, kelle nimed on sellel mälestuskivil,» märkis ta oma kõnes. «Neil polnud siis riiki, õigeid relvi ega liitlasi, neil oli vaid idee, mille nimel nad läksid sõtta ja võitsid kõik, mis meil täna on. Vabadussõjas langes pea 6000 meie sõjameest, kes andsid meile teadmise, et saame hakkama. See memoriaal ütleb: me saime hakkama ja saame ka edaspidi hakkama.»
Mälestuskivilt eemaldasid valge katteriide Tartu linnapea Urmas Klaas ja kolonel Martin Herem. Pärast seda laadisid sõjaväepolitsei vahipataljoni noored mehed relvad ja kõmatasid aupaugud. Memoriaali pühitsesid EELK piiskop Joel Luhamets ja EAÕK piiskop Eelija.
Süüdati küünlad
Mälestusväljaku avamisele tulnud rahvas ei kiirustanud hoolimata kõledast ilmast lahkuma. Mälestuskivi ees süüdati kodust kaasa võetud küünlad, tähelepanelikult loeti kivisse raiutud nimesid.
Pauluse kalmistu ühiskalmu maetud Vabadussõjas langenutele avati mälestussammas 1934. aasta 11 novembril. 1940. aastate lõpus skulptuurid hävitati, alles jäi vaid kogukas samba alus.
1998. aastal avati samas skulptor Mati Karmini skulptuur «Kalev ja Linda», mälestusväljak jäi toona aga paraku rajamata. Selle aasta alguses otsustas Tartu linnavalitsus Vabadussõjas langenute memoriaali valmis ehitada.
Mälestusväljaku kavandas Tartu linn koostöös kaitseministeeriumiga ning nüüd on skulptor Mati Karmini ja arhitekt Tiit Trummali projekti alusel ühiskalmul tseremoniaalväljak kõnniteede, pargipinkide ja valgustusega.
Graniitalusele on jäädvustatud 270 nime ehk nii ühiskalmu kui ka Pauluse kalmistule perekondade hauaplatsidele maetud Vabadussõjas langenud.
Memoriaali tegemiseks kulus ligi 160 000 eurot, millest 50 000 eurot eraldas kaitseministeerium, ülejäänud kulud kandis Tartu linn. Tööd tegid OÜ Tavt ja OÜ Matthäi Ehitus.