Vanast tuletõrjedepoost sai külaturg

Eleen Laasner
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sirje Leini kinnitas, et külaturu mõte tuli kohaliku rahva seast. Päev enne hoone ametlikku avamist ootasid letid jõevaatega ruumis alles kauplejaid.
Sirje Leini kinnitas, et külaturu mõte tuli kohaliku rahva seast. Päev enne hoone ametlikku avamist ootasid letid jõevaatega ruumis alles kauplejaid. Foto: Margus Ansu

Koosa keskristis jõe kaldal umbes kakskümmend aastat tühjana seisnud maja sai uue hingamise laupäeval, kui sealsamas kuulutati  avatuks külaturg. Turg annab väikepõllupidajatele võimaluse müüa või vahetada  oma saadusi käest kätte.

Üks mõtte eestvedajatest oli Sirje Leini, kes töötab samas külas raamatukogu juhatajana. «Olles sellise koha peal tööl, kuulen ma ikka kõike, mida koosalased räägivad. Külaturu mõte tuligi just rahva seast,» ütles Leini.

Raamatukogu töö kõrvalt on Leini ka külaelu edendaja ja nii saigi mõttest tegu. Omavalitsus kiitis idee heaks ja edasi oli vaja võimalusi leida.

Ettevõtmine läks maksma üle 32 000 euro, millest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Peipsiveere programmist saadi pea 28 000 ja omalt poolt lisas vald 5000 eurot.

Leini sõnul oli külarahvas tundnud puudust kesksest kohast, kus saaks oma asju pakkuda. Muidu käis müük vaid tuttavate vahel, aga tegelikult on külas erinevate taimede kasvatajaid palju. «Alati ei pea just müüma, võib ka vahetada,» lisas Leini.

Kui kellelgi tuleb soov turule müüma minna, siis saab Leini käest küsida ukse lahti tegemist ja end paika sättida. Ilusa ilma korral avatakse maja suured väravad ja nii on möödujatele näha, et turg on avatud.

Turul müümine on kõigile tasuta, kohamaksu ei küsita ja müüma võivad tulla ka kõrvalkülade inimesed.

Praegu on majas sees neli lauda ja väljas kaks. «Kui  peaks vaja olema, saab laudu ka juurde tellida, aga ma ei usu, et nii suureks tunglemiseks läheb,» arvas Leini.

Maja koosneb suuresti kahest osast. Peauksest sisse minnes paremat kätt on saal laudade ja pinkidega ning abiruum kahe kraanikausi ja keldriga, kus saab vajadusel oma tooteid pesta või hoiustada.

Vasakut kätt on aga duširuum koos WCga, mida saavad kasutama hakata ka turistid või mööduvad jalgratturid. Hoone peauks on päevasel ajal kogu aeg lahti, aga käimlasse ja pesema pääseb mündi eest, mis tuleb asetada vastavasse masinasse ukse kõrval.

Kuna majas kütet pole, siis talveks suletakse turupoolne osa majast ja keeratakse vesi kinni. Duširuumi saab kasutada ka talvel, sest sinna jääb vesi alles ning seda ruumi hoiab sooja põrandaküte.

Nõukogude ajal hoiti selles majas tuletõrjeautot. Leini mäletamist mööda umbes iseseisvuse taastamise ajal auto sealt kadus ning siiani oli maja tühjalt seisnud.

Küla pakkus vana depood ka nulltasu eest rendile, et oleks vaid keegi, kes maja eest hoolt kannaks. «Olid küll mõned huvilised, kes käisid vaatamas, kuid lõpuks jäi vana depoo siiski hooleta,» ütles Leini.

Leini sõnul pole praegu enam nii palju ilusat ilma jäänud, et näha, kas asi läheb käima või mitte, eks maja vajalikkusest saab rohkem aimu järgmisel kevadel ja suvel.

Laupäevasel avamisel olid ka mõttetalgud, kus arutleti, milleks saaks uuendatud hoonet veel kasutada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles