Kui Supilinna kinni kasvav tiik riivab nii mõnegi linlase silma, tunnevad sulelised end seal väga koduselt. Nii võib näiteks nautida kaheksa pojaga kühmnokk-luigepere askeldusi ning silmata teisigi põnevaid linnuliike.
Supilinna luigepere kosub enne rännakut
17. september 2015, 11:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaheksa poega luigeperes pole midagi erakordset, kuid see on kindel, et poegade kasvatamine linnakeskkonnas on läinud neil hästi: kaheksa neid koorus ja kaheksa on neid ka praegu. Pojad on veel halli karva ning talve eest pikema rännaku läbimiseks pole nad valmis. Lähinädalatel kasvavad tiivad aga piisavalt tugevaks, et kanda linde tuhandeid kilomeetreid Vahemere maadeni või kaugemalegi.
Kui osa linlasi leiab, et Supilinna tiik tuleks ära puhastada ja süvendada, siis linnutundjad pole sama meelt. Nimelt on tiigi linnustik just kinnikasvamise tõttu liigirikas. Kõige arvukamalt pesitseb seal naerukajakaid ja parte. Samas elavad seal ka hoopis pelglikumad linnud, nagu lauk ja tait, kes väldivad hooldatud tiike. Luigepere lähistel otsis eile toidupoolist ka näiteks hallhaigur.