Piirivalvurid on Peipsi ääres hädas lohakate inimestega, kes ei viitsi kaldale tulles oma paate kinnitada. Alused pääsevad tormituultega liikuma ning järvel ilma omanikuta hulpivat paati nähes tekib tahes-tahtmata mõte, et keegi on uppunud.
Peipsil hulpivad paadid algatavad asjatult päästeoperatsioone
26. oktoober 2010, 14:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Algab uurimine ning hulk inimesi asub tööle, et selgitada, mis järvel juhtus. Peagi selgub, et tegelikult pole juhtunud midagi traagilist. Paadiomanik ise kõnnib reeglina rõõmsal meelel kodupaigas ringi ning tihti pole tal aimugi, et loodusjõud on viinud tema sõiduvahendi hulkuma.
Piirivalvurite kinnitusel on nad pidanud viimasel ajal on piirivalvurid pidanud korrale kutsuma mitmeid paadiomanikke, kes ei ole oma Peipsi järve kaldal asuvaid veesõidukeid korralikult kinnitanud ja lukustanud. Varnja piirivalvekordoni tööpiirkonnas näiteks 12 korral.
Nii näiteks avastas Varnja kordoni toimkond 4. oktoobril Peipsi järve kaldal Pusi külas lukustamata paadi ning piirivalvurid piirdusid sel korral paadiomaniku hoiatamisega. 12. oktoobril avastasid piirivalvurid lukustamata mootorpaadi triivimas Kallastel. Möödunud nädalal sattus korraga järvele triivima lausa kaks paati.
Lõuna prefektuur paneb paadiomanikele südamele, et piirirežiimi eeskirja punkt 73 nõuab kõigi piiriveekogudel kasutatavate või nende veekogude kaldal hoitavate ujuvvahendite kinnitamist ja lukustamist. Lisaks sellele peavad alused olema registreeritud vastavas registris ja kandma registreerimisnumbrit.
Mustvee kordoni juht piirivalvekapten Jalmar Ernits märkis, et paatide kinnitamise ja lukustamise nõue pole mõeldud paadiomanike kiusamiseks. Kui paat ületab triivides riigipiiri, nõuab see mõlema riigi piirivalvureilt reageerimist.
«Inimesed peaksid teadma ka seda, et kui järvel leitakse triiviv inimeseta ujuvvahend, siis tuleb hakata koheselt välja selgitama, kas on tegemist inimese vettekukkumise või muu sarnase juhtumiga,» selgitas Ernits.
Oluline on ka see, et nõuetekohaselt kinnitatud ja lukustatud paati ei saa võõrad kasutada. «Seega hoiab lukustatud paat ära palju asjatuid tegemisi ja muretsemisi.»
Sarnased nõuded kehtivad ujuvvahenditele lisaks Peipsi järvele ka Lämmijärvel, Narva jõel ja -veehoidlal. Piirireziimi eeskirja rikkumine ning paadi lukustamata hoidmine võib kaasa tuua kuni 12 000-kroonise rahatrahvi.