Meierei katsetab taas juustuga

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meierei peremees Aigar Brett tõi keldrist välja punahallitusjuustu, mis saab valmis nädala-paari pärast. Selle ajaga peaks ka välimus roosakaspunasemaks tõmbuma.
Meierei peremees Aigar Brett tõi keldrist välja punahallitusjuustu, mis saab valmis nädala-paari pärast. Selle ajaga peaks ka välimus roosakaspunasemaks tõmbuma. Foto: Margus Ansu

Kui Eesti ainus hallitusjuustutootja Luke Farmimeierei katsetas tänavuse aasta alguses punahallitusjuustu tegemist, sai see imemaitsev, kuid nägi kohutav välja.


Nüüd käis meiereil abis kuulus prantsuse juustumeister ja juustule püüti anda ka nägus kuub. «Esimesele punahallitusjuustule pidime Äpardus nimeks panema, aga loodetavasti saab uut juustu juba ka punahallitusjuustuks kutsuda,» ütles Luke Farmimeierei omanik Aigar Brett.

Breti kirjeldusel oli esimese juustu põhiline iluviga märg pealispind, mis mõjus kõike muud kui isuäratavalt. «Maitse oli muidugi väga hea, aga ega silmad kinni saa ju juustu süüa,» tõdes Brett.

Abiks tõeline proff

Läinud kuul käis Nõo külje all Luke külas tegutseval väiksel meiereil abis kuulus prantsuse juustumeister Michel Le-page, kellega koos püüti punahallitusjuustu välimust parandada. Lepage, muide, on Breti jutu järgi juustutegijate ringkonnas väga tuntud, ta on aidanud meiereisid nii Lõuna-Ameerikas, Aafrikas kui mitmes Euroopa riigis.

Prantslase ja Eesti meierei koostöö tulemusi näeb paari nädala pärast, kuid nii palju kui meierei peremees on keldrisse piilunud, näeb seekordne punahallitusjuust eelmisest tunduvalt parem välja.

Siiski poodidesse punahallitusjuust Breti sõnul veel nii pea müüki ei jõua, sest enne peab juust saavutama sellise stabiilsuse, et see igal korral maitseks ja näeks välja ühte moodi. «Esialgu saab seda laatadel maitsta ja alles siis, kui kindlus on olemas, pakume poekettidele,» lubas Brett.

Minev kaup laevadel

Samal ajal uute juustusortide katsetustega on väikemeierei eesmärgiks kasvatada müüki välismaal. Bretti ennastki üllatas näiteks see, kui hästi ostetakse Eesti hallitusjuuste Tallinki laevadel.

Järgmiseks sihiks on Tartumaa meiereipidajal saada oma juustud müüki Soome poekettides. Selleks käivad eestlased järjekindlalt hallitusjuuste põhjanaabrite laatadel tutvustamas.

«Inimesed peavad maitse suhu saama,» nentis Brett ja tuletas meelde, et oma äri algusaastatel müüs ta Eestiski hallitusjuuste üksnes laatadel.

Breti meelest söövad eestlased järjest rohkem hallitusjuuste ning ta tõi näite, et praegu toodab tema firma aastas 7-8 korda rohkem valgehallitusjuustu, kui seda nelja aasta eest üleüldse Eestisse imporditi.

Sellest hoolimata saab Brett aeg-ajalt ikkagi kõnesid murega, et tema juust hallitab, või siis uuritakse, kas hallitusjuustult peab hallitanud kohad välja lõikama. «Inimesed kardavad veel liiga palju hallitust juustu peal. Aga mida üks hallitusjuust veel tegema peab kui mitte hallitama?» muheles Brett vastuseks.

Luke Farmimeierei
• Aastas toodab meierei umbes 30 tonni juustu.
• Tootevalikusse kuulub 38 erineva maitsega juustu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles