Tänapäeval tuleb seltsitegevusest kõneldes ilmtingimata juttu projektide kirjutamisest. 150 aastat tagasi, kui Johann Voldemar Jannseni algatusel asutati Vanemuise selts, oli kombeks tegutseda palju asjalikumalt. Vanemuise seltsi algusaegade suurtest tegudest kõneldes nimetas sama seltsi juhatuse liige Valter Haamer kolme vaala.
Need kolm suurt hindamatu väärtusega tegu on laulupidude algatamine, eesti rahvusliku teatri alustus ja hiljem kahe teatrimaja ehitamine (muide, sama seltsi poolt väljaostetud krundil) ning vabaharidusele alusepanek üldhariduslike loengute järjekindla pidamisega.
Nii et väga suur osa Eesti tänasest vaimurikkusest ja kultuurielust toetub Vanemuise seltsi omaaegsele saavutusterohkele tegevusele.
Valter Haamer on juhatuse liige seltsi taastamisest 1994 ning oli ka esimees aastail 2004-2006, kui Evald Kampus oli selle auväärt ameti maha pannud. Praegune Vanemuise seltsi esimees, aastast 2011, on ühtlasi Tartu hoiu-laenuühistu juhatuse esimees Andro Roos.
Pangandustegelane kultuuriseltsi eesotsas? «Miks mitte, kui aastatel 1924-1940 sai hoiu-laenuühistu esimees olla näitleja Ants Simm!» ütles Haamer.
Jannseni asutatud Vanemuise seltsi põhitegevusala oli paberite järgi koorilaul. Muu hulgas seepärast on seltsile muusika väga tähtis tänini. Seltsis tegutsevad segakoor, rahvapilliansambel Sirgutii, meesansambel WanSel, akordionikvintett Derpt ning mullu tegutsema hakanud meeskoor.
Eeloleval reedel osalevad neist segakoor ja meeskoor (ja Väägvere puhkpilliorkester) Vanemuise väikeses majas kontsertaktusel, millega selts tähistab oma 150. aastapäeva. On muudki muusikat, kõnesid ja tervitusi. Aktust juhib seltsi auliige Rein Järlik.
Ümmarguse aastapäeva tähistamine jätkub 11. septembril kell 11 konverentsiga «150 aastat seltsiliikumist Eestis» ülikooli muuseumis Toomel ja 12. septembril kell 15 rahvapeoga laulupeomuuseumi aias (Jaama 14). Kõik need üritused on huvilistele tasuta.