Suurte digipiltide loomine arvuti abil ning nendest näituste koostamine Tartus ja mitmes teises linnas tüütas Artur Kuusi alias Tuuri ära. Ta otsis suve hakul üles maalitarvete kasti ja pakub nüüd tulemust Tartu kultuuriklubis Promenaadiviis näitusel «Suvi 2015».
Tuuril ei olnud pärast kolm ja pool aastat kestnud õpinguid Konrad Mägi stuudios tõelist pintsliisu tulnud kolm-neli aastat. Küll aga tekkis tal matemaatika, füüsika, programmeerimise ja analüütilise filosoofia najal idee panna matemaatilised funktsioonid elama oma elu. Niimoodi valminud teosed olid abstraktsed, aga enamasti arvutilikult terava joonega. Digielu sügavustesse tunginud suures mõõdus pilte pani ta välja näitusteks muu hulgas Atlantise restoranis ja konverentsikeskuses, Tartu ülikooli multimeedia galeriis, Rakvere teatri galeriis ja Port Arturi kaubanduskeskuses Pärnus.
Suuri digipile oli võimalik näha ka Tuuri igapäevases töökohas – ta on infograafika toimetaja – Postimehe maja puhkeruumis Tartus. Kui Tartu kunstimuuseumi direktor Rael Artel andis seal intervjuu, ütles ta Tuuri loomingu kohta, et kindlasti sobivad need ilusti sealsele helelillale seinale. «Ma arvan, et ka mõnele graafikatriennaalile või Eesti graafikute näitusele sobiksid need võibolla päris hästi,» lisas Artel.
Pintsliga maalitud
Kultuuriklubis Promenaadiviis pani Tuur nüüd välja pintsliga maalitud pildid, millele ta on jäävustanud tänavu vaateid oma suvekodus Tõrvas ja juuli algul Paluveski maalilaagris.
Martti Ruusi juhtimisel korraldatud laagris valminud piltidele on Tuur hiljem lisanud ainult raami. Tolles laagris tegutsesid toimetaja, kirjastaja ja kunstniku Külli Trummali sõnul üheskoos inimesed, kellel on ühine arusaamine looduses maalimisest ja kes on saanud kunstilise põhja Heldur Viireselt.
«Väga terviklik näitus,» ütles Trummal klubis Promenaadiviis.
Vähemalt üks pilt on Tuuril mõlkunud meeles siiski juba varem, enne maalilaagrit – talvine härmas metsaserv. Näituse avamisel leidis ta sellele oma kunagiste Konrad Mägi stuudio õpingukaaslaste soovitusel uue koha seinal, kus ei ole muid pilte.
Inimtegevuse jäljed
Tuuri maalidelt vaatavad vastu sulnid-sumedad maastikud, milles on mitmesuguseid objekte: riietuskabiin Tõrva järve ääres, väljajuuritud kännuhunnikud turbasoo tee serval, väiksed ja suuremad vanad majad ning jupp karjaaeda metsa serval, suurte kivide rida õunapuude all... Taevas on enamasti pilvitu.
Aga inimene? Miks ei ole piltidel inimesi? Need tekivad juurde vaataja peas. «Igal pildil on inimtegevuse jäljed,» ütles Tuur.