Täna peetakse Tartus seakatku konverentsi, kus otsitakse võimalusi, kuidas hävitava taudi levikut peatada. Üks võtmeküsimusi on metssigade arvukuse märkimisväärne piiramine.
Peep Männil: metssigade arvukust tuleks piirata 6000 isendini
31. august 2015, 13:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist ja ulukiasjatundja Peep Männil märkis, et metssigade arvukuse hinnangud on paljuski põhinenud jahimeeste infol. Aastal 2012 hinnati sigade arvukuseks üle 22 000 isendi. Ilmselt on see arv viimastel aastatel aga kasvanud ja sigade arvukus on alahinnatud.
Lisaks loendustele söögikohas teevad jahimehed ruutloendust ehk loevad kokku jälgede hulga 12 km ümbermõõduga alal. Võrreldakse jälgede hulga muutusi ja selle põhjal tehakse ka küttimisplaane. Kahel viimasel talvel pole aga eriti lund olnud ning ruutloenduse andmed pole täpsed. Samas sõltub sigade liikuvus eelkõige lumeoludest. Seega on lumeta talvedel raske hinnata, kui palju ja kuhu sead liiguvad.
Üksikud telemeetrilised uuringud näitavad, et üks emis võib tavapärase elutegevuse käigus liikuda 18-ruutkilomeetrisel alal.
Mullu kütiti Eestis ligi 24 000 siga. Seda arvu soovitab keskkonnaagentuur tänavu suurendada 29 500-le. Eesmärk on vähendada metssigade populatsiooni Eestis 6000 isendini ehk keskmiselt 1,5 isendini 1000 hektari kohta. Siis ei peaks loomad omavahel kokku puutuma ja aafrika seakatku levik pidurdub.
"Kui vaadata katku levikut Eestis ja Lätis viimase kümne kuu jooksul, siis näeme, et katku levik on suurem tihedama asustusega piirkondades," sõnas Männil. Eriti Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis on katk jõuliselt edasi liikunud. Kus aga sigu vähem, pole katk eriti levinud. Lääne-Lätis pole ainsatki katkuleidu.
Männil tõdes, et mõnel pool tuleks metssea arvukust vähendada võrreldes praegusega lausa kümme korda ja kahtlemata tekitab see jahimeestele meelehärmi. Paraku on see katkule vaat et ainus tõsine alternatiiv, tõdes Männil. Katk võib mõjuda veelgi laastavamalt, hävitades enam kui 90 protsenti populatsioonist.
Aladel, kust katk on juba üle liikunud, keegi metssigade arvukust hinnanud ei ole. Aastaks 2016 tekib sigade levikukaardile aga kindlasti valgeid alasid ehk piirkondi, kus metssigu enam ei ole. Teada on, et juba praegu leidub selliseid piirkondi.