Täna peetakse Tartus Eesti Maaülikoolis seakatku konverentsi, millega ametnikud, teadlased, seakasvatajad ja jahimehed püüavad jõuda lahendusteni, et panna taudi levikule piir.
Seakatku tõrjeks on kulunud juba 2,78 miljonit eurot
31. august 2015, 11:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maaülikooli rektor Mait Klaassen märkis konverentsi avades, et täna ei otsi me süüdlasi, vaid püüame leida lahendusi. Veel lisas ta, et seakatku teemal võtavad sõna ka paljud need, kes pole õpetatud taudiga toime tulema. Kuulata tuleks praegu aga ainult veterinaararste, kes on õppinud taude tõrjuma.
Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel lausus oma sõnavõttu avades, et viimati kohtusid seakasvatajad, jahimehed ja teadlased maaülikooli aulas seakatku asjus mullu 10. oktoobril ja selle ajaga on olukord kardinaalselt muutunud.
Praegu on kindlaks tehtud 16 taudistunud ala. Esialgne strateegia metssigu liigse paugutamisega mitte laiali ajada toimis juunikuuni. Sellest alates enam mitte ning suvi on toonud ränki uudiseid.
Nüüd on tekkinud ühene arusaam, et populatsiooni vähendamata ei kao tõbi mitte kuhugi. Sead on tulnud metsast põldudele toitu otsima ning põllud on farmidele mõistagi lähemal.
Alanud on sigade hävitamine, milles pole midagi ilusat, sõnas Pärtel. «Teen suure kummarduse oma kolleegidele, kes on seda õudust ööd ja päevad korraldanud, » lisas ta.
Taudikahju on praegu 2,78 miljonit. Raha on kulunud sigade ja sööda hävitamisele ja desinfitseerimisele, samuti kompensatsiooniks.