Kui Stepan Karja käis 1. augustil Obinitsas Seto Kuningriigi päeval, oli tal võimalus huvilistele välja panna oma kahe varasema raamatu kõrvale kõige uuem, äsja ilmunud «Võõrad majas».
Setu koolipoiss viib lugeja sõja-aastaisse
26. august 2015, 14:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigi kolme peategelane on Paul Võsonurm, kelle silmad ja mõtted-meenutused viivad lugeja aegadesse, mida õnneks enam ei ole ega ka tule. Need olid aastad möödunud sajandi keskpaigast, kui Eestis valitses nõukogude võim, ning Teise maailmasõja eelsed ja sõjaaegsed aastad.
Karja esimene raamat «Prokrustese sängis» (Tänapäev, 2013) kirjeldab setu noormehe sekeldusi sõjaväeteenistuse ajal. Nalja leidub omajagu – nagu mitme teise autori varem ilmunud sõjaväeteenistuse teemalises raamatus –, kuid ka kurvapoolseid meenutusi kehvast elust kodukandis Setumaal, õigemini Petserimaal.
Paul läheb kooli
Õhukese tellise paksune «Eelkoolid» (Ilmamaa, 2014) viib lugeja Sepan Karja lapsepõlveradadele ja annab tõetruu pildi setu külalelust 1930. aastatel. Peategelane on väike Paul Võsonurm, kes romaani lõpulehekülgedel valmistub kooli minema.
«Eelkoolide» puhul mullu 7. novembril Tartu Postimehele tehtud intervjuus oli juttu ka võimalikust järjest, mis jälgiks setu poisi elu tema haridustee alguses. «Koolipõlvest on vaja midagi kirja panna,» ütles autor. «Püüan kirjutada. Runnel oletab romaani tagakaanel, et ma ei ületa üheski järgnevas köites seda, mis ma olen juba kirja pannud. Siin on tal õigus.»
Kuu tagasi ilmunud kolmandas raamatus «Võõrad majas» (Ilmamaa) näitab Stepan Karja, et Hando Runneli oletus ei pea siiski päriselt paika. Vähemalt kompositsiooniliselt on värskeim raamat õnnestunum kui «Eelkoolid» ning meelelahutuslikku seikluslikkust, kui võrrelda «Prokrustese sängiga», ei ole üldsegi mitte.
Vastne raamat pakub esimestel lehekülgedel esimese klassi õpilase Paul Võsonurme elamusi esimese koolipäeva hommikust. Koolist vaesel ajal, kui kõigile ei jätkunud vihikuid ja mõnel ei olnud võimalik kooli lõunaeineks võileibagi kaasa võtta, tuleb juttu raamatus edaspidigi. Rohkem aga liigub lugeja koos Pauliga tema karjapoisisuvedes.
Asjatundlik ja südamlik
Autor kirjeldab kitsikuses setu perede elu väga asjatundlikult ja üksikasjaliselt, kuid sealjuures südamlikult, karge helgusega. Tegevuses leidub kordusi, mis annavad edasi tollase elu üksluisust. Üllatust toonase elu avamisel on küll vähem kui teises raamatus «Eelkoolid», kuid tervik on parem.
Romaani «Võõrad majas» teeb eriti silmapaistvaks sõjaaegse võimude vahetuse kujutamine. Relvade tärin, sõdurite minek ja tulek jäävad karja- ja koolipoisi vaateväljale omaselt tagaplaanile, kuid mõjuvad ometi kohati õõvastavalt.