Samal ajal kergejõustiku maailmameistrivõistlustega Pekingis sai möödunud nädalavahetusel Tartus kokku kergejõustiku ultramitmevõistluse eliit. Võistkondlikuks maailmameistriks krooniti Eesti.
Ultramitmevõistluse MMi võitis Eesti koondis
24. august 2015, 15:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võidukasse koondisse kuulusid Terje Kaunissaar, Spartak Ljashenko ja Marti Soosaar. Kahe mehe ja ühe naise võistkondlikuks punktisummaks kujunes 31 590. Eestlastele järgnesid Saksamaa (30 778) ja Itaalia (29 679), teatas Marti Soosaar.
Individuaalse maailmameistritiitli kahekümnevõistluses sai itaallane Roberto James Paoluzzi, kes kogus ülikuuma ilmaga võisteldes 11 763 punkti. Kümnevõistluses on 22-aastane Itaalia mitmevõistluse tulevikulootus kogunud 7010 punkti.
Seda, et kahekümnevõistlus on kümnevõistlusest ilmselt rohkem kui kaks korda hullem väljakutse, sai Paoluzzi aimu finišis. Kahe võistluspäeva viimasel alal, 10 000 m jooksus, andis mees endast koguni nii palju, et kaotas lõpujoone ületamise järel mitmeks minutiks teadvuse.
Meedikute abi vajas 10 000 m jooksu järel ka Eestisse üldarvestuse teise koha toonud Spartak Ljashenko. Mehe trumbid olid võistlusel sprindid ja heitealad. 100 m jooksus sai ta alavõidu ajaga 11,26 ning lõplikuks punktisummaks kujunes 11 430.
Kahekümnevõistluse maailma kõigi aegade kolmas tulemus ning Euroopa rekord on jätkuvalt Indrek Kaseoru nimel, kes kogus 1992. aastal lausa 13 906 punkti (toonase punktitabeli järgi 14 274).
Naiste 14-võistluse tänavuseks maailmameistriks tuli Maren Schott Saksamaalt, kes sai 9338 punkti. Schott suutis edukalt kaitsta oma kahe aasta tagust meistritiitlit. 39-aastane ultramitmevõistleja oli 15 aastat tagasi väga edukas 400 m tõkkejooksja, kes on osalenud ka maailmameistrivõistlustel. Schotti Tartus sel nädalavahetusel läbitud tõkkering ajaga 62,68 oleks selleaastastel Eesti meistrivõistlustel andnud koguni pronksmedali.
Naiste arvestuses teenis teise koha eestlanna Terje Kaunissaar 8663 punktiga. Euroopa mitmevõistluse superliigas Eestit esindanud Kaunissaar hindas ultramitmevõistlust ürituse lõppedes omadussõnaga «hullumeelne», ent tõi positiivse asjaoluna välja selle, et tavaline seitsmevõistlus muutus selle läbimisega vaimselt palju lihtsamaks.
Ultramitmevõistluse kavas on meestel 100 m, kaugushüpe, 200 m tõkkejooks, kuulitõuge, 5000 m, 800 m, kõrgushüpe, 400 m, vasaraheide, 3000 m takistusjooks, 110 m tõkkejooks, kettaheide, 200 m, teivashüpe, 3000 m, 400 m tõkkejooks, odavise, 1500 m, kolmikhüpe ja 10 000 m.
Naiste võistluskavas on 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, 1500 m, 400 m tõkkejooks, kuulitõuge, 200 m, 100 m, kaugushüpe, 400 m, odavise, 800 m, 200 m tõkkejooks, kettaheide ja 3000 m.