Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tudengid viisid raske teema kooli

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Et Descartes´i lütseumi viienda klassi lapsed peale pikka istumist natuke liigutada saaksid, algatasid tudengid Svea Ven­delin (pildil vasakul) ja Rille Pihlak sõnamängu, kus igaüks pidi samasuguse sõnalipikuga sõbra leidma. | FOTO: Sille Annuk

«Kõike võib süüa!» räägib arstitudeng Svea Vendelin klassitäiele õpilastele. «Ei ole ebatervislikke toite, on ebatervislikud kogused.» Heale uudisele vaatamata on teemad tõsised – söömishäired ano­reksia ja buliimia.


Descartes’i lütseumi 5.b klassi õpilased reageerivad näidatule-räägitule elavalt – nälginud modellide piltide ilmumisel kostavad vastikushüüded, kuid samuti ka tudengite näidatud Botticelli maali «Veenuse sünd» peale.

Viimase puhul jääbki arusaamatuks, mis lastele täpselt vastumeelne on, kas Veenuse praegusel ajal tunnustatud ilunormidest veidi lopsakamad kehavormid või hoopis tema alastus. Sellega nõustuvad aga kõik, et imepeenikeste käte-jalgadega inimesed, kelle luud võib kaugelt vaadates üle lugeda, ei näe teps mitte terved välja.

11-aastane Margaret Žoržo­lia­ni ei kuulnud söömishäiretest esimest korda. «Mulle on ema rääkinud, et anoreksia on paha. Aga mitte nii põhjalikult,» jutustas tüdruk. «Ta on meditsiiniõde ja ta tahab, et ma korralikult sööksin.»

Üldjuhul on nii noored kuulnud vaid tervislikust toitumisest, aga mitte söömisega seotud haigustest. Margareti klassiõde Kendra Teesalu (11) nendib siiski, et mitmes tunnis räägitud tasakaalustatud toitumise juttudest pole suurt meelde jäänud.
Midagi on siiski muutunud. «Krõpse enam väga ei söö,» tõi Kendra näite.

Šõu avab silmi

Söömishäired on raske haigus, millest rääkida on riskantne – heategemise asemel võib see asjad hoopis halvemaks muuta, anda mõnele lapsele idee, mille peale ta iseseisvalt ehk poleks tulnudki.

Seetõttu läbisid Eesti Arstiteaduse Üliõpilaste Seltsi rahvatervishoiu töörühma tudengid enne kooli minekut ise koolituse: psühholoog ja psühhiaater, kes tegelevad nende häiretega iga päev, rääkisid, mida ja kuidas öelda.

Neljanda kursuse arstitudeng Helen Lempu rääkis, et teema tutvustamine lastele on siiski oluline – et nad teaksid, et söömishäired on olemas ja et need on halvad.

Mida varem laps oma keha vajalikest ainetest ilma jätma hakkab, seda hullemad on tagajärjed. Sellepärast olidki kõige nooremad loengutes osalejad vaid 11–12-aastased.

Tõuke kooli rääkima minna andis üks Brasiiliast pärit ettevõtmine, kuhu lisaks loengutele kuulub ka moešõu. Just šõu oli see, mis Lempu tähelepanu köitis, ning ka see, mis noori kõige rohkem huvitab.

Nimelt astuvad täna lavale 12 lütseumi poissi-tüdrukut, kelle kehamassiindeks on normis ning kelle elustiil võiks teistele eeskujuks olla. Eesmärgiks on näidata, et ka täiesti tavalised ja normaalsed noored võivad laval olla ja head välja näha.

Ümbrus survestab

Psühholoog Jelena Põldsam, kes ka tudengeid nõustas, rääkis, et just ümbritsevast keskkonnast ette antud iluideaalid või teiste inimeste märkused on need, mis tekitavad normaalsetel lastel väärarusaama, nagu oleks nad liiga paksud.

«Isegi heade toimetulekuoskustega lapsel on raske vastu panna kultuurilisele survele kehakuju osas ilma eakaaslaste, vanemate, õpetajate ja treenerite toeta,» rääkis Põldsam.

Anoreksia ja buliimia tagajärgi

• Juuste väljalangemine

• Naha halb seisund

• Murduvad küüned

• Maohaavad

• Söögitoru kahjustused

• Hammaste lagunemine

• Igemekahjustused

• Halb hingeõhk

• Menstruatsiooni puudumine

• Lihaste kärbumine

• Luumurrud

• Südamerütmihäired

• Mäluhäired

• Südame, neerude ja maksa kahjustused

• Pidev külmatunne

• Soolte haavandid

• Nõrkus

• Ärevushäired

• Depressioon

• Äkksurm

Tagasi üles