Tartut väisas Vinski lugude autori poeg

Jaan Olmaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pasi Puupponen (keskel) käis koos abikaasa Marjaliisaga Tartus vaatamas oma isa Aapeli kirjutatud loo järgi Andres Dvinjaninovi lavastatud etendust "Vinski ja Vinsentti".
ma/Foto MARGUS ANSU POSTIMEES
Pasi Puupponen (keskel) käis koos abikaasa Marjaliisaga Tartus vaatamas oma isa Aapeli kirjutatud loo järgi Andres Dvinjaninovi lavastatud etendust "Vinski ja Vinsentti". ma/Foto MARGUS ANSU POSTIMEES Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Laulupeomuuseumi sisehoovis mängitavat Emajõe suveteatri lavastust „Vinski ja Vinsentti“ käis möödunud nädalavahetusel vaatamas ka tuntud Vinski lugude autori Aapeli poeg – 69-aastane Pasi Puupponen.

Tartu Postimehega vestelnud vanahärra sõitis enda sõnul koos abikaasa Marjaliisaga Tartusse just Vinski etenduse pärast.

„Me teadsime, et siin mängitakse Vinskit, ja otsustasime tulla vaatama. Ostsime piletid juba kaks kuud tagasi. Vaatasime ka Tartu linna ja külastasime kunstimuuseumi,“ rääkis Puupponen, kellele kuuluvad Vinski lugude autoriõigused.

„Oleme käinud korduvalt Tallinnas ja Pärnus ning seekord otsustasime tulla Tartusse. See oli esimene kord, aga kindlasti mitte viimane,“ lausus Puupponen. Ta tunnistas, et jäi Andres Dvinjaninovi lavastusega väga rahule.

„Olen näinud oma isa lugudest väga erinevaid versioone. On olnud paremaid ning halvemaid, aga see oli väga hästi tehtud. Selles oli tunda minu isa tekstide unikaalset hinge,“ lausus Puupponen. Ta märkis, et Vinski lugusid enam väga tihti ei lavastata.

Soome kirjaniku Aapeli ehk Simo Tapio Puupponeni teos „Üle linna Vinski“ ilmus Soomes 1954. ning „Vinski ja Vinsentti“ 1956. aastal. Pasi Puupponeni sõnul oli ta siis umbes Vinski-vanune väike poiss, kuid Vinski prototüübiks ei julgenud ta ennast pidada.

„Oleks tore, kui see nii oleks olnud, aga ilmselt mitte. Kuigi soomekeelse versiooni kaanel olev poiss on küll täpselt minu nägu,“ naeris Puupponen, kes veetis kogu oma lapsepõlve Soome linnas Kuopios. Seal sündisid ka Aapeli Vinski lood.

1915–1967 elanud Aapeli loomingust on eesti keelde tõlgitud peale kahe Vinski loo veel „Meie issanda sipelgad: kavalkaad väikelinnast“ ja „Pisikese Peetruse hoov“.

Pasi Puupponeni sõnul võiks tema isa kirjutatud Vinski lood elada laste südametes veel kaua. „See on selline kummaline lugu. Väikelinna elu, kodune ja salapärane. Ma arvan, et need lood elavad ajast aega,“ arvas Puupponen.

Emajõe suveteater mängib Vinski lugusid Laulupeomuusemi sisehoovis augusti lõpuni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles