Kultuurihoone fotoakende avamist saadab mürtsuv muusika

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Indrek Päi ja tema pere kujundatud üks fotoaken neljast.
Indrek Päi ja tema pere kujundatud üks fotoaken neljast. Foto: Repro

Tartu raeplatsi ja Kompanii tänava nurgal asuvas majamürakas õitses 50 aastat rahvakultuur, mille viljadest on praegu kõige nauditavam puhkpilliorkester Tartu. Kunagist kultuuritööd samas majas kajastavad täna pidulikult avatavad fotoaknad.

Kompanii tänava poolsel seinal oli esimese korruse neli akent kaetud mitu päeva peaaegu läbipaistmatu kattega, mille taga oli aimata paarikümmet portreed. Ei maksa karta, et teisel pool seina tegutsev kohvik Truffe jääb nüüd hämaramaks – aknad olid varemgi vaid arhitektuurse dekoratiivsuse pärast seinale maalitud.

Täna kell 14-14.30 mürtsub hoone juures muusika. Koos puhkpillifestivali avamisega avanevad pidulikult ka fotoaknad.

Kultuurihoones viljakalt töötanud ja selle tegevusega väljastpoolt hoonet tihedalt seotud isikute portreede hulgast on teinud valiku toimkond. Nagu ütles selle üks liikmeid, kultuurihoone kunstnik aastail 1966-1990 Maie Perli, oli fotoakende üks peamisi korraldajaid puhkpilliorkester Tartu peadirigent Margus Kasemaa.

Fotodel seiravad möödujaid dirigendid ja laulupidude üldjuhid, nagu näiteks Ando Rannu, Ilmar Lääne, Aadu Regi, Alfred Bender ja Uno Uiga. Teiste hulgas on kultuurihoone estraadiorkestri dirigent Romuald Gross ja rahvapilliorkestrite dirigent Elmar Luhats.

Kultuurihoone direktorite Friedrich Suure ja Raimond Kullaste ning kunstilise juhi Valev Perli kõrval on oma elutöö mõõtu tegevusega välja paistnud ringijuhtide näopilte.

Kultuurihoones tegutses ka Vilde-nimeline rahvateater eesotsas peanäitejuhi Venda Päiga, kelle pilt leidub samuti fotoaknal. (Tema pronksbareljeefi on tema poeg Indrek Päi kultuurihoone sõprade seltsingu korraldusel kujundanud kohviku Truffe tuulekotta.)

Akendel on portreede hulgas samuti Vilde-nimelise teatri lavastajad Aksel Kallas ja Leonhard Merzin, kes oli ka nimekas (filmi)näitleja. Ühelt fotoakna ruudult vaatab vastu ajaloolane Hillar Palamets, kes kirjutas toimkonna liikme Maie Perli sõnul mitme menukalt mängitud lavastuse käsikirja.

Tartu kultuurihoone tegutses raeplatsi ja Kompanii tänava nurgal aastatel 1940–1990. Eesti NSV viimaseil aastail käis seal koos umbes 50 kollektiivi 3000 osavõtjaga. Maie Perli teatel tähistatakse kultuurihoone 75. aastapäeva teadus- ja haridusministeeriumi saalis Tartus piduliku kontserdiga 26. septembril kell 13.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles