Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Turistid Tartus – miks nad otsustasid meile külla tulla?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Jan Landuydt ja Ingrid Mommaerts Belgiast. | FOTO: Kalev Saar

Tartus võib pidevalt näha mõnd suuremat turistirühma Jaapanist või seljakotiga rändureid Euroopast. Mis kaugeid külalisi me linna toob? Mis neile siin meeldib ja mis mitte? Raekoja platsi asuvasse külastuskeskusesse pöörduvad turistid teinekord ka päris ootamatute küsimuste ja soovidega.

Kelsey Symanietz Ameerika Ühendriikidest. | FOTO: Kelev Saar
Margareta Vadström Rootsist. | FOTO: Kalev Saar
Dagnija ja Viesturs Strazds Lätist. | FOTO: Kalev Saar
Diana Nikiforovica Lätist. | FOTO: Kalev Saar
Aseem RajvanshiIndiast. | FOTO: Kalev Saar
Tatsuya Shigeoka Jaapanist. | FOTO: Kalev Saar
Ritva, Pennti ja Maia Soomest. | FOTO: Kalev Saar
Thomas Barlous ja Truc Lam Taanist. | FOTO: Kalev Saar

Tartu on tõmbekeskus ning justkui värav Lõuna-Eestisse. Või vastupidi, värav põhja poole. Seega külastavad turistid meie linna tihti läbisõidul. Näiteks Saksa reisirühmadel on tavaks külastada kogu Baltikumi ning enamasti peatutakse ka Tartus.

Paraku tähendavad sellised läbisõidud vaid paaritunnist linnaga tutvumist. Ka Tartu külastuskeskuses on üks enim küsitud küsimus, mida teha Tartus paari tunni jooksul.

Statistikaameti majutusandmete järgi saabub kõige enam välisturiste naaberriikidest: Soomest, Venemaalt ja Lätist, mõnevõrra vähem käib siin sakslasi, leedukaid, rootslasi, britte ja poolakaid. Eksootilisemad külastajad on Brasiiliast, Colombiast, Mehhikost ja Uus-Meremaalt.

Viimasel ajal on Tartu väliskülaliste seas märgata rohkem Aasia turiste Hiinast, Jaapanist ja Lõuna-Koreast. Helsingil on Aasiaga hea lennuühendus ja ilmselt seepärast satub neid siia üha enam – esmalt käiakse Soomes ja seejärel tutvutakse ka Baltimaadega.

Selle aasta jaanuarist maikuuni ööbis Tartus 66 313 turisti, kellest pea pooled, 30 602, olid välisturistid ning ülejäänud reisisid kodumaal. Võrreldes eelmise aasta sama ajavahemikuga vähenes välisturistide osa ligi kümnendiku võrra.

Mõnest kandist ööbijate osa ka kasvab, näiteks on sel aastal rohkem ööseks jäänud nii britte kui ka Aasia riikidest pärit turiste. Kõige pikemalt peatuvad siin samuti britid, kõige lühemalt aga lätlased. Keskmiselt seatakse end Tartus sisse kaheks ööks.

Võrreldes möödunud aasta esimese poolega suurenes Aasiast pärit turistide arv selle aasta esimese viie kuu jooksul 253 võrra. Samuti kasvas nende siin veedetud ööde arv kahelt öölt kolmele.

Tartut tullakse külastama ka vaid üheks päevaks, näiteks Läti turistidel pole pikk maa sõita ööseks tagasi oma kodumaale. Lisaks sellele on neid külalisi, kes ööbivad sõprade-tuttavate juures ning majutusstatistikas ei kajastu.

Öömaja kummitusega

Tartu külastuskeskuse töötajatele on esitatud palju küsimusi alates sellest, kust võiks leida rohelist juuksevärvi, kuni kaugete sugulaste või mõne haruldase taimeliigi kasvukohani välja.

Peaasjalikult küsitakse ikkagi soovitusi, milliseid kohti linnas ja ka kogu Lõuna-Eestis külastada. Seetõttu on suur huvi infomaterjalide ja linnakaartide vastu, lisaks toitlustus- ja  majutuskohtade, matkaradade, jalgrataste rentimise ning lastega perede ajaveetmisvõimaluste vastu.

Niisamuti pakuvad turistidele huvi laevasõidud Emajõel ja Piirissaarele, siinsed kultuuri- ja spordiüritused. Otsitakse ka iluteenuste pakkujaid, antikvariaate, autorendifirmasid, kaugeid ja surnud sugulasi, küsitakse infot lähiaja ilmaolude või mõne linnas paikneva mälestusmärgi autori kohta.

Aina rohkem tuntakse huvi ka nõukogude aja pärandi vastu, näiteks soovitakse külastada KGB konge ja uuritakse, kus asub Raadi lennuväli.

Põnevamad küsimused, millega Tartu külastuskeskuse poole on pöördutud: «Kui kõrge on Jaani kiriku torn?», «Kust võiks leida lihaveiseid kasvatava farmiga majutuskoha?», «Kus on majutuskoht, milles kummitab?» ja «Kus on jooginimelised tänavad Tartus?».

Kuhu ma sattusin?

Leidub ka sääraseid turiste, kes ei tea, kus nad asuvad. Näiteks tuldi Raekoja platsil asuvasse külastuskeskusesse küsima, kus asub Raekoja plats. Külastuskeskusesse on pöördutud ka seepärast, et ei osata oma telefoni, wifit või e-postkasti kasutada.

Kord soovis külastuskeskusest abi baltisaksa juurtega proua. Ta otsis oma eelkäijatele kuulunud maja, mis kunagi oli asunud endise nimega Pechelstraße tänaval.

Teine kord asetas üks külastaja jõulise liigutusega letile kanistri Eestis mitte just väga levinud mootoriõliga, mida tema sõiduvahend edasiliikumiseks vajas. Tol korral tuli välja selgitada õli sissevedaja ning müüja.

Ka on rohkem kui paar korda küsitud, kus saab metsas karu näha või kas Eesti teedel on ohutu liigelda. On otsitud isegi marsruuti, kus ei oleks ühtki kruusateed.

Tartu enim küsitud kohad on Ahhaa teaduskeskus, Tartu ülikooli muuseumid, Tartu linnamuuseum ja KGB kongid, Tartu mänguasjamuuseum ja Teatri Kodu, Tartu ülikooli peahoone ja kartser.

Tartumaa kõige otsitumad kohad on põllumajandusmuuseum, jääajakeskus, Elva puhkepiirkond ja sealsed matkarajad, lennundusmuuseum, Peipsimaa piirkond ja Piirissaar.

TURISTIDE LOOD

Kelsey Symanietz, Minnesota, USA

Eestis elab hea sõber

Kelseyl elab Eestis väga hea sõber, seetõttu ta Tartusse sattuski. Enne oli ta Eesti kohta kuulnud, et see on väga looduslik ja ilus koht, samuti seda, et Tallinna vanalinna on hästi säilitatud.

Nüüd külastaski Kelsey Tallinna vanalinna, käis mere ääres ja muuseumides.

Kelseyle meeldib Eesti ilus ja puutumatu loodus, eriti metsad. Ta käis Taevaskojas, mis on siiani üks ta lemmikkohti.

Kelseyt on üllatanud see, et Eestis süüakse väga palju sealiha.

Ta tahab kindlasti kunagi Eestisse tagasi tulla.

Margareta Vadström, Sandgatan, Rootsi

Baltimaade bussituur läbib Tartut

Margareta sattus Tartusse bussireisiga. See sai alguse Uppsalast ning teeb ringi peale Balti riikidele.

Varem ei olnud ta Eestist suurt midagi kuulnud, oli käinud korra Tallinnas.

Margareta arvates on Tartu väga ilus, eriti meeldis talle arhitektuur. Teda üllatas, kui suuri ettevalmistusi tehti meie linnas Rally Estonia tarvis.

Dagnija ja Viesturs Strazds, Läti

Rattaretk tõi Eestisse

Dagnija ja Veisturs käisid eelmisel aastal ratastega Leedus, sel aasta tulid Eestisse.

Varem olid nad kuulnud Jägala joast, Saaremaast ja Kaali kraatrist. Plaanis on teha ratastel Eestile ring peale.

Tartu tundub neile väga ilus ja tore. Neile meeldib, et siin pole väga palju inimesi, et on vaikne. Üllatanud on neid see, et siin on nii palju puid ja ilusat loodust.

Diana Nikiforovica, Ventspils, Läti

Tartu on lähedal, aga seni nägemata

Diana tuli Tartusse koos ristivanematega, sest see on lähedal ning siin nad polnud varem käinud. Nad olid Tartus ühe päeva.

Dianale meeldis Tartu vanalinn ja parajasti Kaarsillal olnud ajalooliste piltide näitus. Kindlalt oli plaanis käik kunstimuuseumi.

Aseem Rajvanshi, Mumbai, India

Tartusse tõi noortetöö

Aseem sattus Eestisse Aieseci vabatahtliku programmi kaudu. Ta aitab siin korraldada noortelaagreid.

Enne Eestisse tulekut polnud ta sellest paigast midagi kuulnud. Eestis meeldis talle rohelisus, samuti e-riigi võimalused ja sõbralikud inimesed. Talle oli väga meelepärane siinne ilm: see pole nii palav kui Indias, põnev oli ka ilma muutlikkus ja ootamatus.

Aseemi häiris see, et talle kui taimetoitlasele polnud eriti söögivalikut, pakuti ainult salatit. Ta ütles kokkuvõtteks, et armastab Eesti puhul kõike peale toidu.

Tatsuya Shigeoka, Jaapan

Pikem tuur tõi paariks tunniks Tartusse

Tatsuya on turismireisiga külastamas Soomet, Eestit ja Lätit. Tartus veedeti vaid paar tundi. Selle aja sisse mahtus giidituur Toomemäel ja kesklinnas ning tund vaba aega, et linna omal käel avastada.

Tartu on Shigeoka meelest väga kaunis linn ja kesklinna arhitektuur meeldis talle väga.

Maia, Ritva ja Pennti, Soome

Tartusse tuldi ostlema ja juubelit tähistama

Maia, Ritva ja Pennti külastasid Tartut esimest korda. Mõte siia tulla tekkis tuttavatelt kuuldud soovituste põhjal.

Kiidusõnu jätkus neil nii toidukohtade kui ka roheliste parkide kohta. Samuti leidsid soomlased, et siinsed hinnad on neile meelepärased.

Eelkõige huvitaski neid võimalus Tartus ostelda ja koos toredasti aega veeta. Pennti tähistas reedel 80 aasta juubelit ning sel puhul plaaniti külastada Püssirohukeldrit. Midagi ebameeldivat ei osanud nad välja tuua. Kui, siis ehk seda, et nad olid esimest päeva linnas olles natuke ära eksinud.

Jan Landuydt ja Ingrid Mommaerts, Belgia

Reisijuhi teave meelitas Tartusse

Jan ja Ingrid plaanisid puhkuse ajal omal käel Baltikumis reisida. Tartusse otsustasid nad tulla pärast reisijuhist loetud meeldivat kirjeldust. Neile meeldib väga Tartu nooruslik atmosfäär. Janile meeldib ka kesklinna ühtne klassitsistlik hoonestus.

Neid on natuke üllatanud, et kõigis reisi sihtpunktides on nii palju rohelust ja vett. Erandiks pole ka Tartu, siinne õhuline loodus ja hõre liiklus on neile väga meelepärane.

Thomas Barlous ja Truc Lam, Taani

Sõbrad kutsusid Tartusse külla

Thomasel ja Trucil polnud esialgu plaani pikemalt Tartusse jääda, küll aga sõltuvat kõik lõpuks sõpradest, kelle kutse peale nad siia kohale tulid. Pärast esmast lühikest jalutuskäiku Toomemäel kommenteeris Thomas, et siin on nii palju puid ja treppe.

Noormeeste sõnul ootab neid peagi ees kohtumine sõpradega ja edasine on neile juba üllatus. Enne seda plaanisid nad veel Tartu külastuskeskusest läbi minna ja siinseid võimalusi uurida.

Tagasi üles