Siseminister Hanno Pevkur ja sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna veensid täna Tartus ligi pooltsadat omavalitsusjuhti Lõuna-Eestist, et Eesti riigi vabatahtlikult seatud kohustus võtta kahe aasta jooksul vastu 150, võib-olla kuni 180 pagulast ei ole probleem, mille lahendamisega Eesti hakkama ei saaks.
Ministrid otsisid pagulasküsimuses omavalitsusjuhtide abi
/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
21. juuli 2015, 19:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu sõnum teile on väga lihtne,» lausus Pevkur haridus- ja teadusministeeriumi saalis. «Ma ei taha, et me võtaks seda kohustusena, vaid et see oleks võimalus näidata solidaarsust Euroopaga.»
Tsahkna kirjeldas, et Eesti eelistus on võtta pagulastena vastu täisperesid, kellega ei kaasneks hilisemaid liitujaid; neid, kes oskavad mingilgi määral vene või inglise keelt; ja samuti neid, kellel on eesti inimestega lähedane kultuuri-, aga ka religioosne taust, sest sedasi on neil lihtsam lõimuda siinsesse väärtussüsteemi.
«Majanduslikud seiklejad, need jõulised vennad, kes tulevad üle Vahemere, saadetakse tagasi,» lubas Tsahkna.
Pevkuri ja Tsahkna rohkem kui kahetunnise esinemise eesmärk oli nende sõnul panna omavalitsuste esindajaid vaagima võimalust, et nood aitaksid leida pagulastele elamispinna ja samuti töökoha. Kuid ministrid kinnitasid, et ühtki omavalitsust nad selleks sundida ei saa.
Pevkur tunnistas, et kui ükski omavalitsus ei soostu pagulasi enda juurde võtma, siis järelikult on ta teinud Tsahknaga kehva selgitustööd. Tsahkna aga teatas, et temaga on juba võtnud ühendust mitmed pered üle Eesti ning uurinud, kuidas nad saaks pagulaste vastuvõtmisel appi tulla.
Täna kohtumise algul ei tõusnud küsimuse peale, kes on nõus võtma enda juurde pagulasi, mitte ühegi Lõuna-Eesti omavalitsuse esindaja käsi. Kohtumise lõpus kerkis sama küsimuse peale pärast ligi kümnesekundilist pausi kaks kätt.