Karlova kogukond tahab kaasa rääkida Karlova linnaosa koolijuhtide valimisel. Lähinädalatel valitavatelt uutelt koolijuhtidelt ootame tarmukust koolikultuuri uuendamisel ning koostööd kogukonnaga, valimistelt poliitilist kallutamatust.
Mida ootab kogukond Karlova uutelt koolijuhtidelt?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hapukurgihooaeg on täies hoos. Parimate maasikate ja kurkide valimise vahel toimub aga ühe Tartu kogukonna, Karlova piirkonna laste ja vanemate jaoks ka kaks muud võtmetähtsusega valimist. Valitakse uut direktorit nii Karlova kui ka Forseliuse koolile.
Hea(d) kool(id) on tugeva kogukonna ja hinnatud piirkonna võtmeküsimus, hea direktor on hea kooli võtmepersoon. Nendest sõltub ei vähem ega rohkem kui see, kas parim valik meie lastele on kodulähedases koolis õppimine või peame vanematena tegema kõik, et otsida neile paremat haridust ja koolikeskkonda väljaspool Karlovat ning munitsipaalkoole. Kas meie laste (kooli)sõbrad elavad kõrvaltänavas ja lapsed saavad mängida turvalises kodulähedases keskkonnas, nii nagu kujutame seda ette Lindgreni raamatutest, või me veame neid sõpradele külla teise linna otsa. Kas kodukooli keskkond on lapsele hariduse ja sotsiaalsete oskuste omandamise ning isikuarengu seisukohast parim. Kas ja kuidas saame lapsele Arno süsteemi valitud kooli elu kujundamisel kogukonnana kaasa lüüa või peame hääletama jalgadega ...
Aune Valk Karlova ja Kristel Ress Supilinna seltsist kirjutasid oktoobri keskel Tartu Postimehes (vt 14.10.14 «Kooli valimisest Tartu moodi: millal pole individualistlikud otsused parimad?») sellest, miks on kogukonnale tähtis hea kool ning miks peavad kool ja kogukond koostööd tegema.
Toonase artikli kokkuvõttes tõdeti, et ootame koolilt lihtsaid asju nagu koolirõõm ja kodulähedus: «Tahame, et lapsed läheksid kooli hea meelega ning et neil oleks seal turvaline ja huvitav, et nad saaksid käia koolis jala ja et nende koolisõbrad elaksid läheduses.»
Et seda visiooni saavutada, saavad vanemad aidata kaasa nii ideede kui tegudega, kuid igapäevase koolielu peamine mootor on siiski kooli meeskond, kes koolijuhi vedamisel peab kujundama koolikultuuri, mis hoiab neid väärtusi.
Esmaspäevane Karlova kooli direktori valimiste teine ring näitas, et kuigi eesmärk on üks – hästi juhitud kool –, võivad kogukonna ja lapsevanemate ning linnavalitsuse arusaamad eesmärgi saavutamisest olla erinevad.
Sama oleme korduvalt näinud tänavate remondi või kinnisvara arenduse küsimustes. Viimastes on välja kujunenud praktika, mis sunnib linna kogukonna seisukohti vähemalt ära kuulama. Koolijuhi valikul kogukonnal häält pole, v.a hoolekogu liikmel lastevanemate esindajana. Siiski loodame, et kogukonna arvamus ei jää poliitiliste huvide kõrval tähelepanuta. Paneme oma seisukohad Karlova elanike ja Karlova linnaosa koolide lastevanemate nimel kirja.
Peame oluliseks, et Karlova koolide juhtide kandidaadid
* on tegusad ja pühendunud oma koolile, on huvitatud sellest koolist ja on valmis tegema rohkem kui hädapäraselt vaja, on nii head organisaatorid kui ka uute ideede maaletoojad ja meeskonna kaasatõmbajad;
* on valmis haridusuuenduslikke algatusi eest vedama, peavad oluliseks, et kool on huvitav, loov, erinevusi väärtustav koht, kuhu lapsed tahavad minna ja mis arendab lisaks õppeedukusele ka pehmeid väärtusi nagu hoolivus ja head suhted, ning panustavad reaalsete tegevustega sellise koolikeskkonna loomisele;
* loovad koolikultuuri, kus õpetajad õpivad üksteiselt, kus suhted õpilaste, õpetajate ja vanemate vahel on usalduslikud ja konstruktiivsed, kus probleeme lahendatakse proaktiivselt, kus õpetajatel on eneseusk ja -kindlus, et nad suudavad arendada iga last;
* on laitmatu renomeega ning isiklikuks eeskujuks õpilastele ja õpetajaskonnale;
* on avatud kogukonnaga koostööks, peavad perekondi, Karlova elanikke ja asutusi enda oluliseks partneriks, kaasates neid aktiivselt koolielu küsimustesse ja võttes ühiselt ette uusi algatusi.
Koolijuhid ei tohiks olla poliitiliselt mõjutatud, see seab kooli sõltuma parasjagu valitsevast võimust, mis võib muutuda. Sarnaselt ülikooli rektoritega on poliitiline sõltumatus väga oluline ka koolijuhtide puhul.
Loomulikult on need pretensioonikad eeldused, kuid vähemaga leppida ei soovi ilmselt ükski lapsevanem. Tartu linnas ellu viidud koolivõrgu korrastamise ja tugevale kodulähedasele põhiharidusele keskendumise laiem siht saab olla vaid kogukonnakoolide loomine. Need on sisemiselt ühtsed ja väljapoole avatud koolid, kuhu ümbruskonna vanemad tahavad oma lapsi pikkadeks kooli- ja isiksuse kujunemise aastateks tuua.
Loodame siiralt, et linn ei vaata Karlovale nii tähtsate otsuste tegemisel Karlova piirkonna ja Karlova koolide kogukonna seisukohtadest mööda.