3. juulil kell 11 avatakse Tartus Raadi kalmistul Tõnissonide perekonna hauaplatsil Jaan Tõnissoni mälestuskivi. Uhke maakivi on pärit tema sünnikodust Viljandimaalt Mursilt.
Peapiiskop Urmas Viilma õnnistab uhke maakivi Jaan Tõnissoni auks
30. juuni 2015, 09:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast seda ootavad Jaan Tõnissoni selts ja Eesti üliõpilaste selts kõiki kell 13 EÜSi majas algavale ettekannetega kõnekoosolekule.
Keegi ei tea surmapäeva
Jaan Tõnissoni seltsi esimees Krista Aru ütles, et kahjuks ei tea keegi tänini, millal ja kus lõppes Jaan Tõnissoni elutee. On tõenäoline, et ta lasti maha 3. juulil 1941. aastal NKVD sisevanglas Pagari tänaval. Põgeneva Nõukogude armee ja julgeolekupolitsei poolt kaasaviidavate vangide nimekirjast on Jaan Tõnissoni nimi aga igatahes maha tõmmatud.
«Kuid me teame seda, kus ta oleks tahtnud puhata siis, kui kõik toimetused on tehtud ja võitlused võidetud. Ta muretses 1939. aastal hauaplatsi Tartusse, Raadi kalmistule,» rääkis Krista Aru.
Raadil ongi Tõnissoni pojad Rein (1918–1934) ja Ilmar (1911–1939), vend Hans (1872–1944) ning vend Matsi (1859–1928) tütar ja väimees.
«Kunagi jõuab ka Jaan Tõnisson Raadi kalmistule,» usub Aru. «Seni saab seisma selles paigas mälestuskivi.»
Tõnissoni seltsi palvel vormis selle maakivi kunstiteoseks, millel on Jaan Tõnissoni autogramm ja tsitaat, Tartu kunstnik Ain Ilves.
Mälestuskivi õnnistab 3. juulil kell 11 peapiiskop Urmas Viilma. Tartusse on tulemas ka Jaan Tõnissoni lapselaps Tõnis Tõnisson koos oma elukaaslase, poja ja pojapojaga.
Aade viib edasi
Kell 13 algava Eesti üliõpilaste seltsi majas (Jaan Tõnissoni 1) Jaan Tõnissoni seltsi ja EÜSi ettekandekoosoleku pealkirjaks on tsitaat Jaan Tõnissonilt: «Vaim on, mis elustab, idee ehk aade viib edasi.»
«Ettekandekoosolekul otsitakse vastuseid küsimustele, mis meid huvitavad, segavad või rõõmustavad ja mis kõik on vähem või rohkem seotud Jaan Tõnissoni ning tema ettevõtmistega,» ütles Krista Aru teemasid tutvustades.
Teet Merisalu räägib Tartu Vaksali linnaosa kujunemisest ja arengust 19. ja 20. sajandil ning Jaan Tõnissonist selle linnaosa kujundajana.
Tarmo Elvisto annab ülevaate ja tuletab meelde, kuidas sai Tallinnas Jaan Poska lagunevast ja ohtlikust majast kaunis kasutatav hoone.
Marko Kass, akadeemilise põllumajanduse seltsi president, arutleb, miks rohkem kui sada aastat tagasi nii mõjukatele põllumeeste seltsidele enam kohta ei ole ja mis ülesanded on oma saja aasta juubeli lävele jõudnud akadeemilisel põllumajanduse seltsil täna.
Jaan Tõnissoni oli täiskarskluse pooldaja. Seetõttu on Tõnissoni seltsi liikmete hulgas ikka ja jälle tõusetunud küsimus, kas ja kuivõrd peaks selts ka praegu olema karskusliikumise aktiivne toetaja. Lauri Beekmann, Eesti karskusliidu esimees, räägib tänapäeva karskusliikumise väljakutsetest ja võimalustest.