Üritasime kunagi 1980. aastatel pärast üht näituse avamist Tartu kunstimuuseumis Leo Lapini, Jüri Okase ja Raul Meelega Mattile selgeks teha, et kunst on kaduv ning Miliuse kunstikogust saab peagi mõttetu prügihunnik tema välivoodi all. Meid huvitas, kas suudame Matti nutma ajada.
Silver Vahtre Matti Miliusest: kunst on igavene!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Matti kuulas, vajus alul norgu, siis aga ajas selja sirgu ja röökis: «Minge persse, mehed, meie sureme, kuid kunst on igavene!» Meil olid kõrvad lukkus ja oma õeluse pärast natuke häbi ka.