Tähtis roheline puhkeala ja kaitse Idaringtee müra eest on kaasik, mis uusarenduse tulemusel on hävimisohtu sattumas, leiavad Ihaste elanikud ja on valmis oma elukeskkonna eest võitlusse asuma.
Ihaste elanikud võitlevad kasemetsa säilimise eest
1. juuni 2015, 09:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Homme on Tartu linnavalitsuses Ihaste tee 18 krundi detailplaneeringu eskiisi arutelu, mis õhutab vana võitlusleeki. Selle 23 hektari suuruse ala planeering on üks vanemaid, millega linnavalitsus tegeleb. Kasemetsa küsimus oli teravalt üleval ka kümmekond aastat tagasi, kui toonane ihastelasest linnapea Laine Jänes selle planeeringu tagasi lükkas.
«2004 lükati see detailplaneering tagasi, aga me teadsime, et ühe hetkel tuleb see jälle teemaks,» tõdes Pallase puiestee ääres elav Siiri Maimets. Hoonestada kavandatav maatükk jääb tema majast üle tee.
«Meie teadvusesse tuli see nii, et linnavalitsus kuulutas välja eskiisi arutelu ja kodanikud said selle kohta postkastidesse teate,» selgitas ta asjade käiku. «Vahepeal on muutunud see, et meile on tekkind suur Idaringtee, mis on tõstnud mürafooni väga oluliselt, see on katkematu müra, sest see on suur tee. Kasemets on puhver, mis jääb Pallase puiestee ja ka Vana-Ihaste vahele.»
Maimets nimetas üllatavaks kavandatava elamuehituse mastaape, eriti seda, et plaanis on ka kortermajad.
«Ühest küljest mõtleme igaüks oma lähema ümbruse peale, aga teisalt ka natuke laiemalt, sest ega siis seda rohelust nii väga palju pole ja Ihastes käib ka Annelinna seltskond,» sõnas Maimets. «Kui vaadata, kui palju käib inimesi sportimas, tundub mõistusevastane teha sinna selline massiivne elamuehitus.»
Maimets rääkis, et linnatingimustes ehitamise vastu ei ole tal midagi ja mõistlik kompromiss on kindlasti võimalik, kuid kõrghaljastus vajab rohkem tähelepanu.
Praegu on mure, et kõdusookaasik, mida Pallase puiestee äärde on plaanis jätta 50 meetri laiune viirg, ehituse tulemusel ikkagi hävib, kui muutub veerežiim. Linn on aga otsustanud, et tegemata jäetakse isegi keskkonnamõju hinnang.
«Tundub väga kummaline, et linnas loovutatakse 23 hektarit loodusmaastikku arenduseks ja öeldakse, et puudub oluline keskkonnamõju. Tekib küsimus, mitu hektarit me peame loovutame, et tekiks oluline keskkonnamõju,» on asjade käigu kohta arvamust avaldanud maaülikooli maastikuökoloogia professor Kalev Sepp. Ta osutas, et tegemist on linna suure rohealaga, mille väärtusi ei ole põhjalikult uuritud.
«Samas on lähikonnas olemas nii Natura ala kui ka kaitsealad. Natura ala äärde on ehitatud uus ringtee, nüüd tuleb arendus. Kas keegi on käsitlenud kumulatiivset keskkonnamõju? Kui ükselamute puhul võib väita, et nendega ei rikuta rohevõrgustiku tuumala toimimist, siis korrusmajad ei sobi kuidagi tuumalale,» leidis Sepp.
Tartu abilinnapea Jarno Laur ütles, et roheala jääb asumisse palju. «Pallase puiestee äärde jääb mets, mis minu meelest on täiseti piisav, et lind ja ritsikas saab laulda ja kooslus ei hävi,» sõnas ta.
Laur tunnistas, et praeguses planeerimisetapis ei ole veel uuritud kaasiku veerežiimi küsimust. Ta oli aga optimistlik, öeldes, et üldmaa jääb sinna ikka.
Linnal on selle planeeringuga seoses mitu huvi. Esiteks, et Lammi tee ja Ihase tee vahele tekiks parem liiklusühenduse uute tänavate kaudu.
Teiseks peaks planeeringuga andma nii palju ehitusõigust, et omanikul oleks huvi infrastruktuur välja ehitada. Kolmandaks see, et Pallase puiestee äärde saaks kooli või vähemalt lasteaia.