Käopesa lastekodu ehitab kolm maja

Jaan Olmaru
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile hommikupoolikul müttasid mängutoas Käopesa lastekodu kõige väiksemad kasvandikud, keda abistas kasvataja Gertrud Kõiv.
Eile hommikupoolikul müttasid mängutoas Käopesa lastekodu kõige väiksemad kasvandikud, keda abistas kasvataja Gertrud Kõiv. Foto: Margus Ansu

Käopesa lastekodu saab juurde kolm uut peremaja, mis leevendavad ruumipuudust ning lubavad pakkuda lastekodu kasvandikele võimalikult perelähedasi elamistingimusi.


Sotsiaalministeerium kuulutas eelmisel nädalal välja riigihanke Tartu Käopesa lastekodu kolme peremaja projekteerija leidmiseks. Kui kõik sujub tõrgeteta, kolib osa lapsi oma uude kodusse ülejärgmise aasta kevadel.

Käopesa direktori Tiiu Reegi sõnul on Tartu peremajade teema olnud üleval juba vähemalt viimased viis aastat. «Me ootame neid tõesti pikisilmi. Kõik ju tahavad, et meie lapsed õpiksid rohkem iseseisvalt elama ja et neil oleks selleks head tingimused,» ütles Reek.

Ettevalmistus eluks

Praegu elab Käopesa lastekodu peamajas 57 erivajadustega last ning osa neist peab olema viie- ja kuuekesi toas, kuid ühes peremajas hakkab elama kaheksa kasvandikku. Lastel on kahe peale tuba ning mõni on isegi üksinda toas. Reegi sõnul sõltub see lapse diagnoosist ja tema vajadustest.

Peremaja tähendab eelkõige seda, et lastele püütakse luua hästi kodulaadsed elamistingimused. Näiteks teevad nad koos kasvatajaga omale hommiku- ja õhtusöögi. Lisaks peavad lapsed koristama ise tube ning tegema muid abitöid.

«Lastel peab olema võimalus elada nii nagu peres ja nende jaoks on siis rohkem aega. Meie eesmärk on õpetada last eluks,» võttis Reek kokku peremajade mõtte.
Eelkõige saavad peremajja elama need, kelle arengust loodetakse, et nad on tulevikus võimelised peaaegu iseseisvalt hakkama saama.

«Päris iseseisvalt pole meie lastest suuteline keegi elama ja raskeid lapsi, kes ümbritsevast aru ei saa, pole mõtet peremajja panna. Nemad jäävad ikka põhimajja. Aga kui 24 last ära lähevad, saavad ka teised omale normaalsed elamistingimused, nii nagu sotsiaalhoolekandeseadus seda ette näeb – kuni kaks last toas,» selgitas Tiiu Reek.

Ehitus algab aasta pärast

Praegu elavad lapsed lastekodus 18. eluaastani või seni, kuni nad õpivad. Edasi tuleks neil minna hooldekodusse, kuid Käopesast pole seni veel kedagi sinna saadetud.

«Meilt on mindud näiteks Maarja külla ja toetatud elamisele,» lausus Reek ning lisas, et praegu on lastekodus ka 20 ja 21 aasta vanuseid hoolealuseid.

Käopesa lastekodu peremajade projekteerimist ja ehitust rahastab täielikult Euroopa Regionaalarengu Fond. Sotsiaalministeeriumi hinnangul kestab projekteerimine kuus kuud. Seejärel korraldatakse ehitushange.

Eeldatav ehituse algus on sügisel 2011. Majad peaks valmima aprillis 2012. Kui kalliks kogu ettevõtmine läheb, sõltub ehitushanke tulemusest.

Peremajad

• Esimene peremajades töötav asenduskodu valmis 1995. aastal Keilas. Tegemist on Keila SOS Lastekülaga, mis tegutseb siiani. See on eraõiguslik asenduskodu, mis paikneb 12 majas.

• Esimesed riigieelarvest asenduskodu tarbeks ehitatud peremajad valmisid 2008. aastal ja asuvad Pärsti vallas.

• Riik on ehitanud veel viis peremaja Vinni valda ning sissekolimist ootavad kuus maja Pärnus.

• Peale nende on peremaju ehitatud kolm Põltsamaale ja kaks Kiik­lasse, aga ka need on eraõiguslikud organisatsioonid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles