Louis Paveli loodud portreemaale näeb Gildi galeriis

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstik Louis Paveli maalitud portree.
Kunstik Louis Paveli maalitud portree. Foto: Aime Jõgi

Tartus, Gildi galerii näituseseinale on välja pandud Eesti maalikunstniku ja pallaslase Louis Paveli portreed ajavahemikust 1940. kuni 1965.

Vaadata on kunstniku naise portree, samuti portree emast, kes on ühtlasi Indrek Hirve vanaema.

Pavel on sündinud 1915. aastal Jõgeveste mõisas mõisaantvärgi pojana, hiljem jäi pere elama Tartusse, ja Louis Pavel astus 1935. aastal õppima Kõrgemasse Kunstikooli Pallas.

Aastatel 1940–1944 õppis ta Ado Vabbe ateljees, mis sõja tõttu jäi paraku lõpetamata.

Saksa okupatsiooni ajal esines Louis Pavel kõigil Tartu kunstinäitustel ja aitas neid korraldada. Tema esinemisi Tallinna näitustel on ilmekalt kirjeldanud Kaalu Kirme raamatus «Muusad ei vaikinud». Maalid on saanud kiita ka Helmi Üpruselt, Voldemar Ermilt, Alfred Vagalt ja Carl Brinkmannilt.

1944. aasta kevadtalvel astus Pavel vabatahtlikuna Saksa sõjaväkke, pärast väeosa lagunemist ja metsavennaelu ootasid teda nõukogude vangilaagrid. Läbi mitme jaotuslaagri jõudis ta lõpuks Kroonlinna. Sõjavangilaagris tõestas ta end elementaarsete inseneriteadmistega joonestajana ja Leningradi purukspommitatud tööstushoonete katusekonstruktsioone joonestades pääses ta edasistest laagritest.

Kunstnik jõudis koju 1946. aastal. Säravast isiksusest oli saanud poolenisti murtud mees. Louis Pavel pidas mitmeid ameteid. Oli professor Ado Vabbe laborant Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis ning kunstnik Tartu Kunstifondis ja Vanemuises aga ka metsatööline ning madrus Peipsil ja Emajõel.

1952. aastal visati ta Kunstnike Liidust välja «loomingulise aktiivsuse puudumise tõttu», põhjuseks kuulumine Omakaitsesse ja Saksa sõjaväkke, mis tähendas mõnigi kord näitusele pakutud tööde tagasilükkamist juba enne žüriid ning raskusi maalitarvete hankimisel. Paveli liikmelisust ei taastatud.

Hiljem paistis ta seda enam mitte soovivatki ning eemaldus teadlikult ametlikust kunstielust ja veetis palju aega metsades ja järvedel, maalides aeg-ajalt maastikke. Ta suri 1977. aastal.

Paveli heast portreemaalija tasemest saab kinnitust ka praegusel ajal, mil tema tööd on lõpuks jõudnud kunstiringlusse - galeriidesse ja oksjoneile.

Praeguse näitusmüügi on korraldanud kunstikaupmees Jaak Metsalu koos Gildi galerii perenaise Rosalie Pedassaarega.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles