ERMi katus on silmatorkavalt kõver

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Rahva Muusemi peasissekäigu lainetav varikatus on tekitanud küsimuse, kas nii jääbki ning ega kõverus ometi ohtlik ole.
Eesti Rahva Muusemi peasissekäigu lainetav varikatus on tekitanud küsimuse, kas nii jääbki ning ega kõverus ometi ohtlik ole. Foto: Margus Ansu

Eesti Rahva Muuseumi peasissekäigu kohale ehitatava varikatuse konstruktsioonid on järvepoolses nurgas silmanähtavalt lontis ning kui liikuda pilguga paremale, järgneb kühm, siis jälle lohk. Kas tõesti hiiglaslik ehituspraak?

«Praegu on merelaine sees järvepoolsel osal, alguses oli laine paremas servas,» ütles kõvera varikatuse kohta Riigi Kinnisvara ERMi projektidirektor Peeter Mauer. «Käib ehitusprotsess ja reguleerimine, paanikaks ei ole põhjust. Praegu aetakse konstruktsioone sirgu vastavalt projektile ja et see kannaks ettenähtud koormust.»

Mauer selgitas, et kokku võttes saab öelda, et paigaldatakse varikatuse konstruktsiooni. Mõni aeg tagasi sai paika peakandetala, nüüd on paigaldatud varikatuse kandetalad ehk fermid. Varikatusele on arvestatud koormus: sellele tuleb plekist katus, alla metallvõrk, talvel katusele ka lumi, millega insenerid on arvestanud.

Seega peatala on esialgu kaares, keskelt pisut kõrgem. Kui raskus peale tuleb, siis vajub sirgeks.

AS Maru Metall sõlmis mullu lepingu Eesti Rahva Muuseumi varikatuse peakandja sektsioonide tootmiseks.

Peakandja pikkus kokku on 60 meetrit, see koosneb kuuest moodulist. Ühe mooduli keskmised gabariitmõõtmed on 12 x 4 x 2 meetrit. Raskeim moodul kaalub umbes 21 tonni.

«Praegu pandi juba paika fermid. Enne nende lõplikku kinnitamist koormati peakandja sellise raskusega, mis eeldatavalt arvutuslikult sellele langeb,» rääkis Mauer. «Seal ripub peal üle 120 tonni raskusi, millega on peakandjale antud koormus, mis lõpptulemusena võib talvel märja ilmaga olla. Selle järgi reguleeritakse paika kõik fermid, et katuse kuju oleks õige ja sirge. Kui hakatakse katust plekiga katma ja pannakse võrku laeks, võetakse riputatud koormust järk-järgult vähemaks.»

Seega kui varikatus on saavutanud oma ehitusliku mahu, siis peab konstruktsioon jääma ettenähtud asendisse. «Nii või teisiti jääb väike kaar, sest lume raskust praegu ju ei ole,» ütles Mauer.

Fermide reguleerimine katuse õige kuju saamiseks jätkub veel mõnda aega. Katus peab valmis olema suve keskel.

Varikatuse peakandja toetub kahele postile. Fermid on kinnitatud fassaadi külge ja toetuvad peakandjale. Varikatuse laius on 71 meetrit nagu hoonegi laius, sügavus on ukse kohal 40 meetrit.

Varikatuse kõige kõrgem punkt on 15,5 meetrit maapinnast.

Tartu linna ehitusjärelevalve juht Andres Aint ütles, et kui sellisel hoonel oleksid põhikonstruktsioonidega probleemid, ei oleks jutt mitte ehituskvaliteedi puudustest, vaid ohutusest.

Tehnilise järelevalve amet kontrollib niisugused hooned enne kasutuselevõttu kindlasti üle.

Praegusel juhul kordas aga ka Aint, et tegu on ehitusprotsessiga.

Tehnilise järelevalve amet on mõne kuu eest teinud ERMi

ehitusega seoses ettekirjutuse, kuna kasutatud poltidel ei olnud eurosertifikaati, mis on Eestis nõutav.

«See ei olnud kvaliteediküsimus, see oli dokumentatsiooni ja sertifitseerimise küsimus. Need poldid on tänaseks asendatud ja vastavusse viidud, nagu ettekirjutus ette nägi,» ütles Mauer.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles