Vähene huvi erinevate võõrkeelte vastu tekitab gümnaasiumides kiusatust avada vaid populaarsemate keelte rühmi. Tartu linn on võtnud eesmärgi tagada igale õpilasele võimalus jätkata gümnaasiumis soovitud keelte õppimist.
Keeleõppija soovid põrkuvad gümnaasiumide võimalustega
13. mai 2015, 12:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui põhikoolis süvendatult prantsuse või saksa keelt õppinud noor soovib gümnaasiumis keeleõpet samalt tasemelt jätkata, seisab ta silmitsi olukorraga, kus igas koolis polegi see võimalik.
Tartu linnavalitsuse haridusosakond on otsinud võimalusi, kuidas tagada, et edasiõppimine ei jääks keeleõppe võimaluste taha toppama. Sel aastal toetas linn gümnaasiumis väikeste keelerühmade õpet lisarahaga, ent haridusosakonna peaspetsialist Toomas Liivamägi arvas, et ideaalis võiksid väiksema huviliste arvuga keelte õppimiseks tekkida ülelinnalised õpperühmad.
Nigel toetus
Liivamägi rääkis, et riik annab gümnaasiumeile raha vaid viie keelekursuse korraldamiseks. Üks kursus tähendab aasta jooksul ühte keeletundi nädalas. Selline rahastamine katab ära kahe võõrkeele õpetamise, ent kolmanda jaoks enam raha ei jätku.
Liivamägi tõdes, et kui kolme võõrkeele valik jääb inglise, saksa ja vene keele raamesse, elavad koolid selle siiski veel üle. «Aga kui tuleb inglise, saksa, vene ja prantsuse keel, siis prantsuse keele juures jääb kool juba mõtlema. Kui valikusse lisandub ka soome keel, siis on õnnetus käes,» näitlikustas ta.
Eelmisel aastal otsustasid koolid, et ülelinnaliste keelerühmade loomine on logistiliselt ületamatu. Erinevate keelte õppijate arv on aga igas koolis aastati erinev, nii et rühmade suurus on väga ebaühtlane selleks, et igas koolis väikesi rühmi ülal pidada.
Keeltekoolid
Linn on käinud välja ka mõtte, et näiteks mõne eksootilisema keele õpe võiks toimuda hoopis linna rahastamisel keeltekoolis. Kindel on aga see, et ükskõik mis keelt noor on põhikoolis esimese või teise võõrkeelena õppinud, peab ta olenemata gümnaasiumi valikust saama jätkata selle keele õppimist.
Haridusosakonna põhikoolide peaspetsialisti Katrin Ohaka sõnul on keeleõppe toetamiseks vajalikud summad kogu haridusele kuluva raha kõrval väga väikesed, nii et raha ei ole linna poolt vaadatuna kindlasti see tegur, mis võõrkeelte õppimise jätkamist takistaks.
«Valige rahulikult ja tehke parimaid valikuid,» on tema soovitus õpilastele ja lapsevanematele.