Mis motiveerib teadlast tegelikult? Kas ülikoolid lasevad raha kinnisvaraarenduses tuulde? Endine Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo märkis, et kõrghariduses napib oskusest sõnastada oma valdkonna kitsaskohad.
Foorum puudutas ülikoolide pudelikaelu
/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
24. september 2010, 09:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmapäeval Tartus peetud kõrgharidusfoorumil ristasid kõrghariduse juhtimise teemal piigid Tartu Ülikooli endine rektor, praegune kaitseminister Jaak Aaviksoo ja rektor Alar Karis.
Aaviksoo sõnavõtt oli kainestavalt otsekohene nii üliõpilaste motivatsiooni kui kallite ehitiste rajamise koha pealt.
Kallis kinnisvara
Ühe pudelikaelana tõi Aaviksoo samas välja kõrghariduse valdkonnas töötavate inimeste reageerimise mitte ühiskonna ootustele, vaid projektirahale.
Aaviksoo märkis, et ülikoolid kirjutavad suurepäraseid projekte, millest saadud raha oskavad koolid ka kiirelt kulutada.
«Minu mäletamist mööda ei ole ma veel näinud ühtegi tõsist analüüsi lõppenud projektide edukuse ja sellest tehtud strateegiliste järelduste kohta,» ütles ta.
Kriitikat sai ka ülikoolide kinnisvara. Mullu valminud uus keemiahoone oli üks kallitest ehitistest, mille miinuseks on suured püsikulud.
Neid oleks saanud vältida varasema kulukus-hindamisega.
Rektor Alar Karis tunnistas, et uue keemiahoone halduskulud on tõepoolest oluliselt kõrgemad kui vanal. Kui Euroopa toetusraha kraanid sulguvad, tuleb uute hoonete ülalpidamiskulud ilmselt näpistada näiteks õppejõudude palgast, tõi Karis välja.
«Me paneme enam-vähem kaks miljardit krooni kinnisvaraarendusse, loome uut õppepinda – kes seal õppima ja õpetama hakkavad ja kuidas kaetakse jooksvad kulud, mis sellega kaasnevad?» küsis Aaviksoo.
Juht ja teadlane lahku
Kitsaskohana märkis Karis ka teadustöötajate palku. Alama astme teadustöötajate, näiteks lektorite ja assistentide palgad on sedavõrd väiksed, et ei motiveeri noori ülikooli õpetama tulema.
Ülikooli juhtimise teemal arvas rektor aga, et selgemalt tuleks eristada teadustöötajad ja administratiivjuhid – professor ja dekaan ei peaks olema ühes isikus. Nii saaks tagada ka ülikoolide üldises juhtimises suurema professionaalsuse.