Stratosfääris lõhkenud palli last kukkus Peipsisse teisel pool Eesti-Vene piiri

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pall alustas oma 30-kilomeetrist tõusu läänetuules, mis kandis teda Venemaa suunas.
Pall alustas oma 30-kilomeetrist tõusu läänetuules, mis kandis teda Venemaa suunas. Foto: Margus Ansu

Tartu ülikooli füüsikainstituudi ehk Physicumi ilmajaama avamisürituse raames 24. aprillil õhku lastud pall lendas üle Eesti piiri ja maandus Pihkva järve. Seega pole ilmselt lootust, et keegi palliga kaasas olnud lasti leiaks ja see kunagi meieni võiks jõuda. Kuid andmeid saatsid mõõturid isegi stratosfääri peaaegu 50-kraadisest pakasest.

Palli lennutamise ja andmevoogude jälgimisega seotud Sander Mirme, Piia Post, Kristel Uiboupin ja Jorma Veiderpass teatasid, et palli lõhkemiseni läks aega 1 tund ja 25 minutit ning kõigi eelduste kohaselt oli kõrguseks sel hetkel hinnanguliselt 30 km. Seejärel langes last langevarjuga umbes pool tundi. Palli tõusu ja langemise kiirused ning lõhkemine sellisel kõrgusel olid ootuspärased ja vastasid ligikaudu eelnevalt tehtud arvutustele. Veidi enne lasti vettekukkumist kadus raadioside.

Mirme, Posti, Uiboupina ja Veiderpassi väitel oli teada, et tõenäosus lasti kättesaamiseks pole just kuigi suur ning et korralikud mõõteriistad on väga kallid, siis polnud palliga teele saadetud mõõturite täpsusklass võrreldav uues ilmajaamas asuvate instrumentidega.

«Seega saame pallilt saadud andmete põhjal öelda, et minimaalseks rõhuks määras andur 116 hPa, kuid tegelikkuses langes rõhk veelgi madalamale, oletatavalt kuni ühe sajandikuni tavapärasest atmosfäärirõhust merepinnal. Minimaalseks temperatuuriks võib andmetöötlusjärgselt pidada vahemikku -45°C kuni -50°C. Videopilt kadus umbes 2000 m kõrguselt, mis vastab eeldatavale mobiilside katkemise piirile,» lisasid nad.

Palli üleslennutamine täitis eelkõige hariduslikku eesmärki. See eesmärk läks nende sõnul igas mõttes korda. Detailsem andmeanalüüs ootab ees järgmisel nädalal.

Mirme, Posti, Uiboupina ja Veiderpassi hinnangul pidasid palliga seotud õppurid üritust väga põnevaks, projektis osalenud tudengid said väärtusliku kogemuse nii programmeerimise kui ka raadioside vallas. Võimaluse korral on kavas üles saata järgmine pall, sest saadud kogumus oli väga positiivne.

Physicumi ilmajaama, füüsikatudengite, Nõo reaalgümnaasiumi ja Tartu Hansa kooli õpilaste koostöös ning Tartu ülikooli koolifüüsika keskuse füüsika didaktika assistendi Kristel Uiboupina juhtimisel tõusis heeliumiga täidetud pall rahvusvahelise ühistegevuse Global Space Balloon Challenge raames õhku 24. aprillil umbes kell 15.30.

Palli külge oli kinnitatud langevarjuga varustatud karp. Selles olid sisselülitatud kaameraga nutitelefon, niiskuse-, temperatuuri- ja rõhuadurid ning GPS asukoha määramiseks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles