Jõgevamaa noored lõid imelibeda rattaketiõli

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõgevamaa gümnaasiumi õpilasfirma AS Libekett esitleb tõhusat rattaketiõli. Esiplaanil (vasakult) Kaimo Annuk, Rimante Valancauskaite, Laura-Liisa Voojärv ja Kristofer Käosaar. Taga seisavad  Ragnar Kadai, Mihkel Pent ja Tarvo Dubinin.
Jõgevamaa gümnaasiumi õpilasfirma AS Libekett esitleb tõhusat rattaketiõli. Esiplaanil (vasakult) Kaimo Annuk, Rimante Valancauskaite, Laura-Liisa Voojärv ja Kristofer Käosaar. Taga seisavad Ragnar Kadai, Mihkel Pent ja Tarvo Dubinin. Foto: Kristjan Teedema

Kui Jõgevamaa gümnaasiumi noored olid Quantum Spin-Offi projekti viimasel seminaril lõpetanud oma nanotehnoloogilise ketiõli tutvustuse, küsis žürii esimees professor Margus Pedaste: «Kas see on pärisasi?»

«Jaa,» vastas õpilane Laura-Liisa Voojärv.

«Kui palju see maksab?» uuris Margus Pedaste edasi.

Jõgeva õpilased pidasid kiirelt nõu. Nad olid ostnud kauplusest kvaliteetse ketiõli sajamilliliitrises pudelis ja maksnud selle eest 8 eurot. Seejärel olid nad lisanud sinna ühe protsendi ioonvedelikke ja nanoosakesi ning küsimuste küsimus oli – mis võiks selle hind olla?

«Kaheksa eurot ja viis senti,» vastas õpilane Rimante Valancauskaite kõigi eest, sest vastusega ei sobinud ülearu pikalt viivitada.

Professor Pedaste jätkas. «Niisiis, kui see rattaketiõli peab 20 protsenti kauem vastu ja on 20 protsenti efektiivsem, nagu te räägite, sest vähendab 20 protsendi ulatuses hõõrdumist, siis kui palju kiiremini ma oma rattaga seda kasutades sõidan?» uuris ta.

Kõiki tegureid, mis võivad jalgratturi liikumist mõjutada, ei jõua ju pingeolukorras kohe arvesse võtta. «Viiendiku võrra kiiremini …» kõlas kellegi mitte enam nii kindel ja natuke küsivas toonis öeldud vastus.

Margus Pedaste nägu lõi särama. «Ahhaa! Niisiis, kui ma sõitsin Tartu rattamaratoni, mille pikkus on 142 kilomeetrit, eelmisel aastal läbi kolme tunni ja 20 minutiga, kaotades esimesele umbes 20 minutit, siis seda ketiõli kasutades peaksin ma mulluse esimese finišeerija võitma 20 minutiga!? Kas nii?» küsis ta, pannes õpilaste pakutud vastuse silmapilk tegeliku elu konteksti. «Sel juhul olen ma selle õli eest nõus maksma palju rohkem kui 8 eurot ja 5 senti!»

Saalis viibijail oli väga lõbus.

Ainus pärisasi

Jääb lugeja otsustada, millise vea Jõgevamaa noored professori viimasele küsimusele vastates tegid, aga see polegi tähtis. Tähtis on, et nad olid koos mitmekümne õpilasega kuuest Eesti koolist osalenud nanoteadust ja -tehnoloogiat tutvustavas projektis Quantum Spin-Off, saanud kogemusi ülikooli laboreis ja külastanud ettevõtteid ning õppinud ja õppinud, kuni leidnud päris oma nanotoote idee.

Jõgeva noored pälvisid žürii silmis küll alles kolmanda koha, kuid neil oli ainukesena ette näidata ka toote prototüüp ehk pärisasi.

Lisaks olid nad eelmisel õhtul kokku monteerinud videofilmi, mis jutustab loo õnnetust ja õnnelikust ratturist. Selles reklaamitakse ketiõli, mis kestab kauem ja hõõrub vähem ning mille on teaduspõhiselt välja töötanud õpilasfirma – AS Libekett.

«Me tahtsime teha jah midagi, mis ei oleks väga ulmeline, vaid hästi arusaadav,» ütles Laura-Liisa Voojärv pärast.

Nende õpilasprojekti teema oli nanoosakesed ja ioonsed vedelikud õlilisanditena ning selle teema sees kaalusid nad algul teisigi võimalusi, et kas tegelda mootoriõli, toiduõli või saeketiõliga. Lõpuks valisid nad rattaketiõli, sest see on väga paljudele inimestele tuttav ja vajalik.

Mida teeb tribomeeter

Katse, et juba ühe protsendi ioonvedelike ja nanoosakeste lisamise mõju õlile on sedavõrd efektiivne, tegi nende ülikoolipoolne juhendaja, materjaliteaduste doktorant Triinu Taaber.

Õli hõõrdumisomadusi mõõdetakse tema sõnul nelja kuuli tribomeetriga. «Selleks kasutatakse nelja teraskuuli, millest kolm on kinnitatud ja õliga kaetud ning neljas kuul on asetatud nende peale,» kirjeldas ta. «Neljandat kuuli hakatakse seejärel teatud koormusega ülejäänud kolme kuuli peale suruma, samal ajal pöörleb neljas kuul ise teatud kiirusega. Kindla aja möödudes katse lõpetatakse ja mõõdetakse optilise mikroskoobiga ära kuulidele tekkinud jäljed.»

Jõgeva noored tõdesid rõõmsalt, et nüüd on neil uus huviala ning nad on õppinud omavahel koostööd tegema, ka on nad paremad sõbrad kui enne. Kui midagi rasket selles kooliaastas oli, siis sobiva ühise aja leidmine. Aga selles osas aitas füüsikaõpetaja Vello Mägi, kes ütles, et kokku tulete nüüd.

Tehnoloogiahariduse professor Margus Pedaste sõnas seminari lõpus, et kui kõnelda Quantum Spin-Offi kõige suuremast kasust, siis selleks on läbikäimine kooli, teadlaste ja ettevõtjate vahel. Küsimuse peale, kas ta siis ostis tolle rattaketiõli ära või ei ostnud, vastas Pedaste, et päeva lõpul oli kõigil nii kiire ja paraku läks meelest.

Quantum Spin-Off

  • Euroopa Liidu projekt kõrgtasemel teaduse ja ettevõtluse viimiseks koolidesse, partnereiks Tartu ülikool ja Eesti nanotehnoloogiate arenduskeskus.
  • Eesti õpilased esitlesid 23. aprillil seitset nanotehnoloogilist ideed koos ärimudeliga.
  • Esimene koht – Tartu ülikooli teaduskooli rühm, kes esitles uudse haavakattematerjali ehk kunstliku naha ideed.
  • Teine koht – Hugo Treffneri gümnaasiumi rühm, kes esitles ideed kellarihmast, mis on loodud tehislihasest ning suudab genereerida energiat ja laadida kellaakut. 
  • Kolmas koht – Jõgevamaa gümnaasiumi rühm, kes esitles tõhusat rattaketiõli.
  • 12. mail leiab videosilla vahendusel aset Euroopa finaal, kus võistlevad Eesti, Kreeka, Belgia ja Šveitsi parimad õpilasideed.

Siit näeb nanotehnoloogilise rattaketiõli tutvustust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles