Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Lapseooteaja märgid teavad tulevikku

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tartu ülikooli inimesegeneetika professor Maris Laan valutab südant naiste ja meeste viljakusega seotud meditsiini arengu pärast Eestis. | FOTO: Margus Ansu

Inimesegeneetika professori Maris Laane sõnul on Eestis käsil erakordne uuring, kus ühe mütsi all tegutsevad meeste ja naiste viljakuse uurijad, nii teadlased, geneetikud kui arstid, ning kaasatud on meditsiinidiagnostika ettevõte.

Jutt on kolmeaastasest reproduktiivtervise uuringust «Õnnelik rasedus», ingliskeelse nimega «Happy Pregnancy».

«Tavaliselt on nii, et günekoloogid ajavad oma asja ja androloogid oma asja. Ning kuskil laborites uurivad teadlased mingit kolmandat teemat ja keegi ei murra pead selle üle, kas see patsienti ja arsti igapäevaselt ka kuidagi aitab,» kirjeldas tavapärast olukorda Tartu ülikooli inimesegeneetika professor Maris Laan. «Rasedusest rääkides ei peaks me keskenduma ainult lapsele. Pigem mõtlema nii, nagu inglise keeles on tavaks öelda: «We are pregnant.» Et kui perre hakkab ilmuma laps, siis ütlevad mees ja naine, et nemad on rasedad, nemad ootavad last.»

Laane sõnul on nii Eestis kui terves maailmas saavutatud uskumatult häid tulemusi lapse sünnieelses diagnostikas, ema ja isa tervis on selle kõrval jäänud tagaplaanile.

4500 uuritavat

Palju räägitakse üldlevinud haigustest, nagu südame- ja veresoonkonna haigused või vähk või siis Alzheimeri tõbi. «Aga ka rasedusega seotud haigused võivad olla need, mis mõjutavad ühiskonda laiemalt,» ütles Laan.

«Õnneliku raseduse» uuringusse on kaasatud 4500 Eesti inimest, nende seas üle 2100 raseda. Maris Laan kirjeldas, et see ei ole olnud mingi lihtne andmekogumine, vaid see koosneb kolmest raseduse jooksul vastatud küsimustikust ning muudest andmetest raseduse kulu ning raseda elu- ja töötingimuste kohta. Talletatud on ka DNA-, vereseerumi-, plasma- ja platsentaproovid.

Lisaks rasedaile on uuringus 160 viljatut naist, samuti 200 tervet naist, kes ei ole rasedad ning kes ei kasuta beebipille – selleks, et oleks olemas kontrollrühm.

Ka on uuringusse haaratud 2000 meest, et avastada viise, kuidas neid rühmitada ja leida nendegi viljakusprobleemidele personaalseid lahendusi. Et mitte alati ega iseenesest mõistetavalt suunataks paari, kes ei ole aasta jooksul igatsetud last saanud, kohe kunstliku viljastamise protseduuridele, mis on naisele psüühiliselt rasked ning tema ja ta tulevase lapse tervist silmas pidades murederohked.

Maris Laan rõhutas, et nende pikaajaliseks meeskonnaks on suurepärane trio. «Siin soleerijat ei ole. Mina olen inimesegeneetik ja seda uuringut ei oleks kindlasti ilma Tartu ülikooli kliinikumi naistearsti Kristiina Rulli ega meestearsti Margus Punabita,» sõnas ta.

«Õnneliku raseduse» eesmärk on leida uusi tunnusmärke, mis aitaksid ennustada rasedusega seotud tüsistusi. Aga mitte ainult.

«Selle peale, kuidas üsasisene periood mõjutab lapse ja raseda edasist tervist ja tervet elu, ei ole maailmas kuigi palju tähelepanu pööratud,» rääkis Laan.

Ta tõi näite unikaalsest organist, platsentast, mis peab ema organismi tekkima vaid mõne kuuga. On teooria, et molekulid, mis raseduse ajal platsentast ema vereringesse lähevad, ei modelleeri mitte ainult platsenta enda veresoonte sisepindu, vaid võivad mõjutada hiljem ema haigestumist südame- ja veresoonkonnahaigustesse.

Maailmas on koguni platsentaühing ning selle Euroopa alagrupi juht professor Anne Cathrine Staff Oslo ülikoolist on seekord Tartus ettekannet pidamas.

Vererõhk ja diabeet

Oxfordi ülikooli professori Christopher Redmani uurimistöö fookuses on rasedusaegne kõrge vererõhk ning selle mõju naise edasisele tervisele.

Kopenhaageni ülikoolihaigla professor Peter Damm on uurinud teist suurt komplikatsioonide teemat – rasedusaegset diabeeti. Miks tekib naisel, kes enne rasedust on täiesti terve, just raseduse ajal glükoosi ainevahetuse häire ning kui suur on risk, et see naine oma hilisemas elus haigestubki teise tüübi diabeeti.

Küsimuste küsimuseks jääb, kuidas kõikide nende tüsistuste märke juba raseduse varases faasis ette näha.

«Kaks asja on puudu – ennustusmarkerid ja ravimid,» ütles Maris Laan. «Ravimite osas valitseb totaalne lünk, sest raseda peal ei saa katsetada. Pealegi ei räägi me siin ühest organismist, vaid kolmest – isast, emast ja lapsest.»

Ka ei saa ühte rasedust vaadata omaette.

Maris Laan tõi näite oma Taani kolleegide uuringust. Sealt võib välja lugeda: risk, et emal võib tekkida korduv raseduse katkemine, on suurem, kui esiklaps on poiss, mitte tüdruk. Poissloode tekitab ema vereringesse ühtmoodi antikehasid, tüdrukloode aga teistsuguseid.

Kuid ei ole uuringuid selle kohta, kas sama risk kehtib naise järgmisi rasedusi silmas pidades ka siis, kui peres on kõigepealt tüdruk ja alles siis sünnib poiss.

«Selleks on vaja pikaajalist kliinilist materjali,» sõnas Maris Laan. Ta selgitas murekohta, mis puudutab ka sel aastal lõppevat «Happy Pregnancy» uuringuprojekti.

«Eestis on väga keeruline teadust teha, kuna pikaajaliste uuringute rahastust pole,» rääkis ta.

Potentsiaal tulevikuks

Laane sõnul ei jõua tema rahvusvahelised kolleegid ära imestada, et nii lühikese ajaga on Eestis kogutud ülimalt kvaliteetne uuringuvalim, milles on tohutu potentsiaal suurepärasteks tuleviku-uuringuteks.

«Pikaajaliste uuringute rahastusmure ei puuduta ainult meie tööd,» selgitas Laan. «Ka näiteks vähkkasvajate uuringutes on väga olulisi kliinilise kvaliteediga valimeid, mis vajavad pikaajalisi riiklikke meetmeid nende andmete säilitamiseks ja analüüsimiseks ning patsientide edasiseks jälgimiseks. Praegu on Eestis aktiivselt toetatud vaid geenivaramut, mis on populatsioonipõhine valim. Aga sellest üksi ei piisa.»

Täna alanud foorumi avas Soome professor Johan Gunnar Eriksson, kes tutvustas Helsingi sünnikohordi uurimist, mis tehti aastail 1924–1944 sündinud 20 000 lapse terviseandmete põhjal. Tänu põhjanaabrite võimalustele on analüüsitud nende inimeste haigestumist vähki, südame- ja veresoonkonna-, aju- ja vereringe- ning ainevahetushaigustesse.

Viljakusteemaline foorum

  • 23. ja 24. aprillil leiab Omicumis aset uuringu «Õnnelik rasedus» tegijate, kliinilise meditsiini doktorikooli ning biomeditsiini ja biotehnoloogia doktorikooli ühine rahvusvaheline kursus «Looteperioodi ja esimeste sünnijärgsete päevade mõju tervisele lapse- ja täiskasvanueas».
  • Kümme tippspetsialisti räägivad rasedusaegsete probleemide mõjust ema tervisele tulevikus ning lapse üsasisese perioodi mõjust tema hilisemale elule.
  • Doktorikoole rahastab Euroopa sotsiaalfond ja projekti «Õnnelik rasedus» Euroopa regionaalarengu fond.
Tagasi üles