Piirissaarelt lahkusid seal aastaid töötanud piirivalvurid

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piirissaare Tooni külas töötanud radarijaam jäi paar nädalat tagasi tühjaks, piirivalvurid lahkusid sealt, sest radaripilti saab nüüd jälgida ka teistest kordonitest.
Piirissaare Tooni külas töötanud radarijaam jäi paar nädalat tagasi tühjaks, piirivalvurid lahkusid sealt, sest radaripilti saab nüüd jälgida ka teistest kordonitest. Foto: Vitali Trots

Kuidas nii, mis sünnib, on Piirissaare rahvas segaduses ja hämmelduses, sest Tooni külas töötanud piirivalvurid panid hiljuti radarijaama ukse enda järel kinni ja lahkusid saarelt. Muretseda pole põhjust, kinnitas Mustvee kordoni juht.

«Piirivalvurid haihtusid, nende maja on konserveeritud,» rääkis Piirissaarel Tooni külas elav Piirissaare vallasekretär Maria Korotkova. «Jutud käisid juba ammu, et nad lähevad ära mandrile. Väga kahju on!»

Tooni külas on piirivalvurid seitse päeva nädalas 24 tundi ööpäevas töötanud paarkümmend aastat: 1997. aastal valmis seal esimene seiresüsteem, 2013. aasta lõpus ehitati saarele 60-meetrine torn ja vahetati oma aja ära elanud süsteem välja uue radari vastu. Nüüd valitseb radarijaamas teist nädalat tühjus.

Parem tehnika

Mustvee kordoni juhi Jalmar Ernitsa sõnul pole Piirissaare rahval põhjust muretseda. «Ei vasta tõele, nagu oleksid piirivalvurid saarelt lahkunud,» teatas ta. Jalmar Ernits selgitas, et varem oli osa Mustvee kordoni Mehikoorma teenistuse piirivalvuritest hõivatud Piirissaarel radarivaatlusega, kuid nüüd tänu paranenud tehnilistele võimalustele pole neid mehi enam tarvis hoida saarel ööpäev läbi ainuüksi radaripilti jälgimas. «Piirissaare radaripilti saab nüüd jälgida ka teistest kordonitest,» lisas ta. «Tänu sellele saame radarivaatlejad suunata vahetult välitööle: nad jäävad endiselt vastavalt vajadusele Piirissaarel patrullima ja teevad kontrolle järvel.»

Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peiteli sõnul on piirivalvurid viimasel kahel nädalal patrullinud piirkonnas samamoodi nagu varem, nii päeval kui ööl. Kas töökorralduse muudatus on ka põhjuseks, miks üha rohkem on politseiuudistes teateid nõuetekohaselt märgistamata võrkudest, mille on piirivalvurid Peipsist ja Lämmijärvest avastanud?

«Neid teateid on rohkem pigem sellepärast, et püüame aina enam vahendada piirivalvurite tööd avalikkusele,» vastas Kerly Peitel. «Piirivalvurid hoiavad jätkuvalt koos keskkonnainspektsiooniga silma peal, et röövpüüdjate võrgud saaksid eemaldatud ja niigi napid kalavarud vetest ei väheneks.»

Töökorralduse muudatusega ei kaasnenud muutusi Mehikoorma teenistuses. «Ka edaspidi jääb piirivalvurite tööpiirkonnaks Piirissaare,» toonitas Jalmar Ernits.

Kaitse kadus

Pärast seda, kui piirivalvurid 26. märtsil Tooni külast lahkusid, on radarijaamas päeval ja öösel pidevalt põlenud mitu suurt prožektorit. «Prožektorite andurid võivad teatud ajal olla tundlikumad ja nii jäävad lambid ka päevaks põlema,» märkis Jalmar Ernits. «Püüame tekkinud probleemile võimalikult kiire lahenduse leida.»

«Kahju, väga kahju, meil kadus koos piirivalvuritega kaitse,» ütles Maria Korotkova. «Kui olime hädas, nad alati aitasid kas siis raskelt haiget inimest siit kiiresti ära viia või hõljukiga toitu tuua, poodi meil ju pole.»

Ka 2012. aasta aprillis tõttasid piirivalvurid appi Saare külas puhkenud tulekahjule, milles hävis kaks maja ja kõrvalhooneid ning mis oleks võinud veel rohkem kahju tuua. «Kui piirivalvurid tulid, siis läks päästmise asi käima,» rääkis Piirissaarel elav Leevi Sakk toona. «Alguses tegutsesid inimesed nagu suur orkester, millel pole dirigenti. See üks vapper piirivalvur, kolme tärniga mees, võttis juhtimise enda peale.» 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles