Mihkel Mardna, Eesti nimekamaid spordiarste ja ortopeede, tegi kolm aastat tagasi harrastussportlasena tulemuste jahtimisele lõpu.
Tellijale
Priit Pullerits: ärge tapke end!
/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
31. märts 2015, 16:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asi polnud niivõrd selles, et eesmärgid, nagu kaotus Tartu suusamaratoni võitjale vähem kui pool tundi, said täidetud. Asi polnud ka selles, et ind ja tahtmine oleks otsa saanud. Ent krõks, mis temas kolm aastat tagasi käis, oli konkreetne: Tartu esimesel teatemaratonil astus keegi Mardnale rajal ette, mistõttu ta kukkus ja sai sedavõrd tõsise õlatrauma, et nädal hiljem polnud Tartu maratonil, kus ta on küündinud kahel korral esisaja hulka, heast kohast mõtet unistadagi.
Põhjus, miks Mardna (48) tulemusharrastusspordile joone alla tõmbas, kõlab inimlikult, isegi proosaliselt: «Ma tahan võimalikult kaua tervena elada.»